Constantin von Grewingk

Caspar Andreas Constantin von Grewingk (vene keeles Константин Иванович Гревингк; 14. (vkj. 2.) jaanuar 1819 Viljandi – 30. (vkj. 18.) juuni 1887 Tartu) oli baltisaksa päritolu Liivimaa geoloog ja arheoloog.

Grewingk oli pärit ametniku perekonnast.

Õppis 1837–1841 Tartu Ülikoolis^[1], 1842–1843 Freibergi ja Jena ülikoolis, 1844–1845 Berliini ülikoolis. Dr. Phil 1845, Jena, mag 1854 St. Petersburg. Eriala mineraloogia.

1845–1854 Peterburi Teaduste Akadeemia mineraalikogude konservaator. 1854–1887 Tartu Ülikooli geoloogiaprofessor.

Uuris devoni ja kvaternaariajastu geoloogiat ning koostas Baltimaade geoloogilise kaardi.Pani aluse meteoriitide kogumisele ning eesti arheoloogiale (uuris eelkõige kiviaega ja Kunda leiukohta). Te lõi esimese teadusliku Eesti ja Põhja-Läti ala etnilise ajaloo käsitluse, nn gooti teooria.^[2] Samuti uurinud Karjala kaljujooniseid (avastas 1848 kaljujoonised Äänisjärve idakaldal) ja Alaska ning Loode-Ameerika geoloogiat.

Tema järgi on nimetatud järv ja liustik Alaskal, Kachemak Bay State Parkis.

Grewingk on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule.

Viited muuda

↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel Nr. 3705, lk. 269
↑ Valter Lang (2018). Läänemeresoome tulemised. Muinasaja teadus 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 26

Välislingid muuda

[1] Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel Nr. 3705, lk. 269

[2] Valter Lang (2018). Läänemeresoome tulemised. Muinasaja teadus 28. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 26

[1]

[2]