Konstantin Hunnius
Konstantin Hunnius (ka Constantin Hunnius; 22. jaanuar 1807 Tallinn – 3. veebruar 1868 Narva) oli Eesti vaimulik.
Õppis Tallinna Toomkoolis ja Tallinna gümnaasiumis. Tartu Ülikooli usuteaduskonnas õppis ta aastatel 1827–1830. Oli seejärel koduõpetajaks Põhja-Eestis. Ordineeriti õpetajaks aastal 1831.
Oli aastatel 1831–1868 Narva Johannese koguduse õpetaja, teenides pastorina ka filiaalkogudustes Oudovas (alates 1856) ja Jamburgis. Oli Narva kõrgema kreiskooli õpetaja, samuti erakooli ja pansioni eestseisja[1][2].
Isiklikku muuda
Tema vend oli baltisaksa arst Karl Abraham Hunnius[3]. Konstantin Hunnius oli kaks korda abielus. Esimene naine oli Henriette Dorothea (neiuna Hesse), kelle üks vend Conrad Eduard Hesse oli Saaremaa superintendent, teine vend Carl Hermann Hesse oli Paide kreisiarst ja poeg Fromhold Hermann Hunnius oli Viru-Nigula koguduse õpetaja. Teine naine oli Jenny (neiuna Müller), poeg Carl Benoni Justinus Hunnius oli baltisaksa luuletaja, vaimulik ja ajakirjanik; tütar Monika Hunnius oli laulupedagoog, kes kirjutas mälestusteraamatu "Minu onu Hermann", mis on tema isa esimese abikaasa vennast Carl Hermann Hessest ja suvedest tema juures Paides.
Viited muuda
- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
- ↑ Erik Amburger "Die Pastoren der evangelischen Kirchen Rußlands" vom Ende des 16. Jahrhunderts bis 1937 Ein biographisches Lexikon Institut Nordostdeutsches Kulturwerk Martin Luther Verlag 1998
- ↑ Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710-1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien