Claes Tott
|
See artikkel on Rootsi poliitiku ja diplomaadi kohta; umbes 1530–1590 elanud Rootsi sõjaväelase ja riigitegelase kohta loe artiklit Claes Åkesson Tott. |
Krahv Claes Åkesson Tott[1] (Claudius Tott,[2] soome Klas Åkenpoika Tott[3]; 14. august 1630 Ekolsund, Uppland – 15. juuli 1674 Pariis) oli Rootsi poliitik ja diplomaat.[4]
Ta sai 20. märtsil 1652 Rootsi krahvtiitli (nr 16) ja Karleborgi (soome Kaarlepori ehk Uusikaarlepyy) krahvkonna Pohjanmaal, oli ülemkammerhärra (10. juuli 1653), riiginõunik (3. oktoober 1653), kaardiväe kaptenmajor ("grand capitaine") (12. oktoober 1653), saadik Pariisis 1661–1662, Stockholmi ülemkomandant 1664, feldmarssal (26. juuli 1665), 27. oktoobrist 1665 Liivimaa kindralkuberner[5] ja 1672. aastast erakorraline saadik Prantsusmaal Pariisis.[6][7]
1671. aastal andis krahv Tott välja politseikorralduse, millega siinsed aadlikud said Rootsi riigivõimu heakskiidu sunnismaisusele.[8]
Ta oli Carlborgi krahv, Siundby vabahärra, Mälareni järve äärse Ekolsundi, Läänemaal Lihula linnuselääni, ning Soomes Liuxala ja Gerknäsi härra.[9]
Talle kuulusid muu hulgas Läänemaal isalt päritud Lihula kihelkonna Lihula (Leal)[10] ja Karuse kihelkonna Matsalu (Matzal)[11] mõis, ning Kirbla kihelkonna Keskküla mõis.[12]
Krahv Tott suri lastetuna Pariisis ja on maetud Jädersi kirikusse Södermanlandis. Tema Läänemaal asunud mõisad päris tema onu, vabahärra Sten Bielke (surnud 1684).
Perekond muuda
Tema vanemad olid kammerjunkur ja hilisem feldmarssal Åke Henriksson Tott (1598–1640) ning tema esimene naine vabapreili Sigrid Bielke (1607–1634).
Claes Tott abiellus Stockholmis 6. juulil 1665 Tallinna linnuses sündinud krahvitari Anna Margareta Oxenstiernaga (1650–1672), kes oli riiginõuniku ja riigikantsleri Södermore krahvi Erik Oxenstierna (1624–1656) ja Elsa Elisabeth Brahe (1632–1689) tütar.[13] Abielust nad lapsi ei saanud.
Sugupuu muuda
| Krahv Claes Tott | Åke Henriksson Tott (1598–1640) | Henrik Klasson Tott (surnud 1603) | Claes Åkesson Tott (umbes 1530–1590) |
| Kerstin, Henrik Klasson Horni tütar | |||
| Sigrid Eriksdotter Vasa (1566–1633) | Erik XIV (1533–1577) | ||
| Karin Månsdotter (1550–1612) | |||
| Vabapreili Sigrid Bielke (1607–1634) | Vabahärra Nils Turesson Bielke (1569–1639) | Ture Pedersson Bielke (1507–1577) | |
| Sigrid (1538–1613), krahv Svante Sture tütar | |||
| Vabapreili Ingeborg Oxenstierna (1581–1661) | Vabahärra Bengt Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1547–1591) | ||
| Bogesundi krahvinna Sigrid Gustafsdotter (Tre Rosor) (umbes 1548–1586) |
Viited muuda
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk 15-17
- ↑ Suomi, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2009 lk 217
- ↑ Kansallisbiografia: Tott, Klas Åkenpoika (1630 - 1674)
- ↑ Georg Gezelius: Försök til et biographiskt Lexicon Öfver Namnkunnige och Lärde svenske män. D. 3, S-Ö., 1780, lk 290-291
- ↑ August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk 489-490
- ↑ Nordisk familjebok, 1919, lk 498-499 (rootsi keeles)
- ↑ Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk 633 (rootsi keeles)
- ↑ Pekka Erelt: Rootsi aja tagasitulek, Eesti Ekspress, 27. märts 2009
- ↑ Lasse Lucidor: Helicons blomster, v. 4, 1835 lk 231
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Lihula mõis
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Matsalu mõis
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Keskküla mõis (Kirbla khk)
- ↑ "Oxenstierna Family Website: Anna Margareta Oxenstierna af Södermöre (1650 - 1672)".[alaline kõdulink]
| Eelnev Krahv Bengt Oxenstierna |
Liivimaa kindralkuberner 1665–1671 |
Järgnev Kindralkuberneri kohusetäitja vabahärra Fabian von Fersen |