Cirrus tractus

Cirrus tractus (lühendatult Ci tractus või Ci trac) ehk Cirrus aviaticus (Ci aviaticus) on suurel kõrgusel (üle 8 km) lendavate lennukite järel tekkivad nähtavad niiskuse kondensjäljed ehk kondensjoomid, mis on tehisliku algega kiudpilvede alamliik. Viimasel ajal on eesti keeles selliseid tehislikke pilvetriipe nimetatud ka joonpilvedeks.

Lennuki konsool

Cirrus tractus niitjate kiudpilvede (Cirrus fibratus) taustal

Taevas ilma kondensatsioonijälgedeta ja koos nendega Würzburgis

Kondensatsioonijäljed Narvas 3. juulil 2010

Selliseid pilvetriipe esineb rohkesti suure liiklustihedusega lennukoridoride sõlmpunktides, näiteks suurte linnade Frankfurdi, Pariisi, Amsterdami, Londoni või Müncheni vahel.

Cirrus tractus tekib harvem kui sellega sarnane kiudrünkpilvede alamliik Cirrocumulus tractus ehk Cirrocumulus aviaticus.

Cirrus tractus tekib lennuki järel moodustuvast kondensatsioonijäljest kõrgusel üle 5 km maapinnast. Lennukikütuse, mille moodustavad orgaanilised ühendid, põlemisel tekkivad heitgaasid koosnevad peamiselt süsihappegaasist ja veeaurust. Sellel kõrgusel on õhutemperatuur väga madal (tavaliselt kuni –40...–60 °C). Kui külmale õhule lisandub täiendav hulk veeauru, siis sellises keskkonnas õhk küllastub veeaurust, suhteline õhuniiskus saavutab kastepunkti. Veeaur kondenseerub kiirelt ning tekivad nähtavad veepiisakesed või jääkristallid. Tahmaosakesed toimivad katalüsaatorina, olles täiendavalt kondensatsioonituumadeks, mille tõttu veeaur saab kondenseeruda. Tekkivad kristallid või tilgakesed muutuvad nähtavaks moodustiseks pilveks, mis on esialgu mingi aja jooksul selge piirjoonega pikk kitsas triip.

Kui õhumass, millest lennuk läbi lendas on piisavalt niiske, siis tekkinud kondensatsioonijäljed ei kao, vaid valguvad laiali ning kujunevad kiudpilvedeks suuremale taevalaotusele. Aga kui kõrgel olev õhumass on kuiv, siis kondensatsioonijälgi lennuki järel üldse ei moodustu või tekivad ainult lühikesed pilvejutid.

Sellega seoses saab ilma ennustada: kaua püsivad ja laienevad jäljed näitavad kõrgemates kihtides õhuniiskuse suurenemist ja seega frondi või madalrõhkkonna lähenemist. Kiiresti lagunevad kondensatsioonijäljed näitavad, et on oodata selget ilma.

Kondensatsioonitriibud võivad piisava suhtelise õhuniiskuse korral lennuki järgi tekkida ainuüksi ka õhumassis allajahtunud nähtamatute piisakeste dünaamilisest löögist. Suurel kiirusel (alla helikiiruse) lendava lennuki ees tekkivast survelainest võib nähtav kondenseerumisjälg tekkida isegi juba mõnikümmend meetrit lennuki ees.

Mõnikord kaasnevad kondensatsioonijälgedega vikerkaar ja halonähud (ebapäike, halotükid).

Kondensjälgede võimalik mõju kliimale

Kondensatsioonijäljed ja Cirrus tractus nõrgendavad maapinnale langevat päikesekiirgust ja mõjustavad kliimat jahenemise poole.. Kuna laialivalgunud joonpilved on läbipaistavad, siis päeval on nende mõju päikesekiirguse hajumisele väike.

Külma ilmaga küllastub õhk niiskusest kiiremini. Ehkki talvised lennud moodustavad lendude koguhulgast 22%, annavad nad poole lennukite ilma soojendavast mõjust. Ehkki öised lennud moodustavad lendude koguarvust 25%, annavad nad 80% lennukite ilma soojendavast mõjust. {viide ?}

Pärast terrorirünnakut Maailma Kaubanduskeskuse 11. septembril 2001 katkestati USA-s kolmeks päevaks kogu lennuliiklus. Seetõttu ei tekkinud USA-s kolmel päeval järjest ühtki Cirrus tractuse pilve. Neil päevadel oli õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine USA-s 1,8 °C võrra suurem kui keskmiselt. See oli suurim täheldatud ööpäevane temperatuurikõikumine USA-s viimase 30 aasta jooksul.