Poilased

Poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. Ka poilaste valmikud ja vastsed, nagu ka lepatriinud, ronivad taimede lehtedel, kartmata enda ärasöömist.

Poilased
Kartulimardikas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda
Klass	Putukad Insecta
Alamklass	Välislõugsed Ectognatha
Selts	Mardikalised Coleoptera
Sugukond	Poilased Chrysomelidae

Poilaste sugukonna liige Aulacophora indica

Paljud liigid eritavad kaitseks kehaliigestest mürgist vedelikku. Peaaegu eranditult kaitsevad poilased ennast aga mahakukkumise abil. Ohu korral tõmbavad nad tundlad ja jalad keha alla (sellest ka poilaste nimetus) ja pillavad ennast maha.

Enamik poilasi on silmapaistvalt punased, sinised, kollased, mõned on lausa vikerkaarevärvides helkivad. On ka tagasihoidliku tumeda või heleda värvusega poilasi. Näiteks vesiroosimardikad (alamsugukond: roomardiklased), kelle keha on rohekas, punkteeritud ülakülg helgib metalselt, keha alakülg on kaetud tihedalt paiknevate karvakestega ning paistab seetõttu valkjas pikk ja üsna sihvakas. Nii meenutavad nad välimuselt siklasi. Mõned poilased on üleni või osaliselt täpilised. Enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad.

Kui lepatriinulased on röövtoidulised, siis poilased on taimetoidulised. Kui poilasi on palju, võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida (kartulimardikas).

Poilaste vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud. Nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud. Nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku. See on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida.

Eesti liikidega perekondi

• Bruchus – teramardikas
• Cassida – kilpmardikas
• Chrysomela – haavapoi
• Galerucella – ehmespoi

Eestis elavaid liike

• Agelastica alni – lepapoi
• Bruchus loti – nõiahamba-teramardikas
• Bruchus pisorum – herne-teramardikas
• Chrysomela populi – suur-haavapoi
• Chrysomela tremula – väike-haavapoi
• Donacia crassipes – vesiroosimardikas
• Galerucella nymphaeae – vesiroosi-ehmespoi
• Leptinotarsa decemlineata – kartulimardikas
• Lilioceris lilii – liiliakukk
• jpt.

Kirjandust

• Haberman, Harald 1962. Eesti hüpikpoilased (Chrysomelidae, Halticinae). Tartu: Zooloogia ja Botaanika Instituut.

Galerii

• 
  Täimardikas Indiast
• 
  Kartulimardikas Leptinotarsa decemlineata
• 
  Timarcha sp.
• 
  Tavaline asperaaguse mardikas Crioceris asparagi
• 
  Mardikas alamsugukonnast Hispinae
• 
  Chrysochus auratus
• 
  Poilane