Chromium (veebilehitseja)

Chromium on avatud lähtekoodiga veebibrauseri projekt, millest Google Chrome saab oma lähtekoodi.[1] Mõlemad brauserid jagavad suurt osa lähtekoodist ja funktsioonidest, kuigi nende vahel on mõned väikesed erinevused.

Chromium 27.0.1425.0

Chromiumi projekti nimi on võetud kroomi elemendi inglis- ja ladinakeelsest nimetusest.[2] Google'i kavatsus, mida väljendab arendajadokumentatsioon, oli selline, et Chromium oleks avatud lähtekoodiga projekti nimi ja lõpptoote nimeks saaks Chrome.[3] Siiski on teised arendajad võtnud Chromiumi koodi ja lasknud välja versioone Chromiumi nime all. Need on kogukonna reliiside all kirjas.

Projekti üks põhilisi eesmärke on Chrome'il olla vahekaartidega aknahaldur või veebikeskkonna kest selle asemel, et olla traditsiooniline veebibrauser. Rakendus on välja töötatud minimalistliku kasutajaliidesega. Arendajad tähendavad, et see "peaks tunduma kerge ning (kognitiivselt ja füüsiliselt) kiire."[4]

AjaluguRedigeeri

2008. aasta septembris avaldas Google suure osa Chrome'i lähtekoodist Chromiumi projekti all. Chromium on sarnane Chrome'iga, kuid kasutab BSD litsentsi ega sisalda vaikimisi PDF-i lugerit, Flashi tuge ega ole automaatselt uuendatav.[5] Lähtekoodi avamine lihtsustas brauseri portimist Linuxile ja Mac OS X-ile.

Kogukonna väljalaskedRedigeeri

Acid3 testitulemused Chromiumil

Enamik BSD ja Linuxi variante pakuvad Chromiumi oma tarkvaravaramutes. BSD jaoks on kogukonna tehtud 32- ja 64-bitised väljalasked. Chromiumi on samuti kompileeritud kolmanda osapoole arendajate poolt Microsoft Windowsis ja Mac OS X-s kasutamiseks.

  • Arch Linuxil on pakett ametlikus varamus.[6]
  • Debian – Chromium on saadaval.[7]
  • Fedora – mitteametlik varamu.
  • FreeBSD – paketid on olnud olemas 2009. aasta lõpust ja port on saadaval FreeBSD portide süsteemis alates 2010. aasta lõpust.[8][9]
  • Gentoo Linuxil on olnud pakett ametlikus varamus alates 2009. aasta septembrist.[10]
  • Joli OS kasutab Chromiumi Linuxile ümbernimetatud versiooni nimega Nickel. Loodud Jolicloudi poolt selle vaikebrauserina alates Jolicloud 1.0 versioonist; on see nüüd avalik lähtekood. Uued versioonid on saadaval uuendustena Joli OS-i enda integreeritud uuendustesüsteemi kaudu.[11]
  • Lubuntu – Chromium on vaikebrauser, uued versioonid tarnitakse uuendustena Ubuntu Update Manager süsteemi kaudu.[12]
  • Mac OS X – FreeSMUG pakub Chromiumi versiooni autouuendustega sest ajast kui nad lisasid sellele Sparkle uuenduste raamistiku.[13]
  • Nokia' Maemo 5 mobiil-operatsioonisüsteem – kontseptitõestusena tehtud Chromiumi versioon muutmata kasutajaliidesega lasti välja 11. aprillil 2010.[14]
  • MeeGo kasutab Chromiumi oma minisülearvuti-versioonis.[15]
  • OpenBSD-l on olnud port ja seostatud pakett alates 2009. aasta lõpust. Paketid on saadaval i386 ja AMD64 platvormidele.[16]
  • openSUSE-l on Chromium saadaval oma varamutes.[17]
  • PartedMagic – pakkus Chromiumi vaikebrauserina,[18] läks hiljem tagasi Firefoxile.
  • Puppy Linux – pakub Chromiumi alates Chromium 5.0.342 versioonist Lucid Puppy 5.0.0 peal; brauser võimaldatakse Ubuntu programmivaramu põhjal.[19]
  • Ubuntu alustas Chromiumi pakkumist Ubuntu Software Center kaudu koos Ubuntu 10.04 LTS väljalaskega osana 'universe' varamust. Esimene versioon oli 2010. aasta aprillis 5.0.3342.9 ning uued versioonid tarnitakse uuendustena.[20]

ViitedRedigeeri

  1. Chromium Project (13. september 2008). "Chromium Developer Documentation". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. september 2008. Vaadatud 30. juulil 2012.
  2. Google (september 2008). "Welcome to Chromium". {{cite web}}: parameetris |author= on üldnimetus (juhend)
  3. "Coding Style (Chromium Developer Documentation)". Chromium Developer Documentation. dev.chromium.org. 2009. Vaadatud 5. juulil 2009.
  4. "User Experience (Chromium Developer Documentation)". Chromium Developer Documentation. dev.chromium.org. 2009. Vaadatud 5. juulil 2009.
  5. "Differences between Google Chrome and Linux distro Chromium". Vaadatud 2. juulil 2012.
  6. Arch Linux (2010). "chromium 5.0.342.9-1". Vaadatud 30. aprillil 2010.
  7. Debian Chromium Maintainers. "Debian PTS – chromium-browser". Vaadatud 15. juunil 2010.
  8. chromium.hybridsource.org (juuni 2010). "Chromium Development on FreeBSD". Vaadatud 9. juunil 2010.
  9. www.freebsd.org (juuni 2010). "New FreeBSD port: www/chromium Chromium web browser port". Vaadatud 9. juunil 2010.
  10. "www-client/chromium ChangeLog". Vaadatud 9. oktoobril 2011.
  11. "Rebranded chromium-browser as nickel-browser". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. jaanuar 2013. Vaadatud 16. novembril 2012.
  12. Lubuntu Project (juuni 2010). "Lubuntu 10.04 is now available for download". Vaadatud 23. augustil 2010.
  13. Chromium OS X stable FreeSMUG build. Vaadatud 29. jaanuaril 2012
  14. Apocalypso (aprill 2010). "Google's Chrome Port For N900 Available For Download – How To & Brief Test". Vaadatud 30. aprillil 2010.
  15. Wang, Ning (september 2010). "MeeGo v1.0.3 Core Update". Vaadatud 30. oktoobril 2010.
  16. OpenBSD Projekt (detsember 2011). "ports/www/chromium/". Vaadatud 5. detsembril 2011.[alaline kõdulink]
  17. openSUSE (detsember 2012). "Package Chromium in the project openSUSE Factory in the Open Build Service". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuni 2013. Vaadatud 10. detsembril 2012.
  18. DistroWatch (oktoober 2010). "Parted Magic". Vaadatud 26. oktoobril 2010.
  19. Puppy Linux Community (mai 2010). "Quickpet, a new feature for Lucid Puppy 5". Vaadatud 11. juunil 2010.
  20. "Chromium-browser". UbuntuUpdates.org. Juuni 2010. Vaadatud 22. juunil 2010.