Carl von Liphart (1778−1853)
|
See artikkel on Liivimaa maamarssalist; tema aastatel 1719–1792 elanud vanaisa kohta vaata artiklit Carl von Liphart. |
Carl Gotthard von Liphart (1. märts (vkj) 1778–22. detsember (vkj) 1853) oli baltisaksa rüütelkonnategelane, suurmaavaldaja ja kunstikoguja. Ta täiendas oluliselt Raadi mõisa kunstikogu ja tema ajal sai Raadi mõisa häärber uusrenessansliku välisilme.
Elulugu
muudaPäritolu ja haridus
muudaTa sündis Raadi ja Vastseliina majoraathärra Liivimaa maanõuniku Reinhold Wilhelm von Lipharti (1750−1829) teise pojana. Tema ema oli krahvinna Sophia Helena von Stackelberg (1758−1826), kes oli tuntud diplomaadi krahv Otto Magnus von Stackelbergi tütar.[1] Omandas koduhariduse.[2]
Sõjaväeteenistus
muudaAstus Venemaa sõjaväeteenistusse, kus tõusis ohvitseriks. Läks erru ja elas Vana-Kuuste mõisas.[2]
Rüütelkonnategelane
muuda1829. aasta maapäeval valiti ta Tartumaa kreisisaadikuks.[2] 7. juunil (vkj) 1833 valiti ta Liivimaa maamarssaliks, kellena teenis ühe ametiaja. 1836. aasta maapäeva ajaks oli ta haigestunud ja ei saanud seetõttu seda juhtida. Astus samal aastal kõigist avalikest ametitest tagasi.[3]
Mõisavaldused
muudaTa oli üks Liivimaa suurimaid maavaldajaid. Oma isalt päris ta Raadi, Maramaa ja tervet kihelkonda hõlmava Vastseliina majoraadi. Viimase paremaks majandamiseks eraldas ta 1841. aastal Vastseliinast Lasva, Loosi, Misso, Orava ja Põhu, millest said iseseisvad rüütlimõisad. Isa pärandina langesid talle veel Tartumaal Kõnnu, Roela, Tarakvere ja Vana-Kuuste mõisad ning Võrumaal Saarjärve mõis. Vana-Kuuste pantis ta 1839. aastal ära[4] ja Saarjärve müüs aastal 1840 Harderitele.[5] Kummatigi ta ka suurendas Liphartide valdusi. 1816. aastal pantis ta Tõikvere mõisa, mis kirjutati juba samal aastal tema pärisomandiks.[6] 1835. aastal omandas ta Torma mõisa.[7] Mõlemad mõisad jäid tema järeltulijate majandada kuni võõrandamiseni.
Raadi mõis ja kunstikogu
muuda
Pikemalt artiklis Raadi mõis- Pikemalt artiklis Raadi park
Tema ajal − aastatel 1840−1842 − sai Raadi mõisa häärber uusrenessansliku ilme. Samuti kujundas maastikuarhitekt Peter Joseph Lenné (1789−1866) ümber mõisa pargi. Liphart omandas arvukalt taieseid, täiendades oluliselt mõisa kunstikogu.[2]
Sugupuu
muuda| Carl Gotthard von Lipharti sugupuu | |||
| Carl Gotthard von Liphart (1778–1853) |
Reinhold Wilhelm von Liphart (1750–1829) |
Carl von Liphart (1719–1792) |
Friedrich Wilhelm von Liphart (1688–1750) |
| Charlotte von Helmersen (1696–1767) | |||
| Margaretha von Vietinghoff (1719–1772) |
Hermann Friedrich von Vietinghoff (suri 1746) | ||
| Elisabeth Helene von Helmersen | |||
| krahvitar Sophia Helena Stackelberg (1758–1826) |
krahv Otto Magnus Stackelberg (1736–1800) |
Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765) | |
| Anna Magdalena von Bellingshausen (1700–1758) | |||
| Sophie Gerdruta von Völckersahm (1736–1815) |
Weinhold Georg von Völckersahm | ||
| vabapreili Sophia Elisabeth von Mengden | |||
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929, lk 680.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970, lk 63.
- ↑ Wolff, Nicolas. Livland's Landräte und Landmarschälle. Tartu: K. Matthiesens Buchdruckerei Ant. Ges., 1932, lk 69.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 23.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 254.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 142.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der ehstnische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1877, lk 140.
Kirjandus
muuda- Lenz, Wilhelm. Deutschebaltisches biographisches Lexikon 1710−1960. Köln-Wien: Böhlau Verlag, 1970. Lk 463.
Välislingid
muuda- Carl von Liphart veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"