Karl Henriksson Horn
Karl Henriksson Horn (ka Carl Henriksson Horn, soomepäraselt Kaarle Henrikinpoika Horn; u 1550 – 16. mai 1601 Burtnieki linnuses) oli Rootsi feldmarssal (1580) ning Eestimaa asehaldur 1576–1578 ja 1600–1601 ning Kankaiste, Võnnu[1] ja Malla pärisomanik.
Arent Passer
Sündinud Henrik Klasson Horni pojana, alustas ta varakult sõjamehekarjääri. Tallinna piiramise ajal 1570–1571 oli Karl Horn linnuse alampealik ja juhtis mitut kallaletungi venelastele. Aastal 1572 määrati ta koos Pontus De la Gardiega Tallinna kindluse ülemaks. 1576 sai ta Eestimaa kuberneriks ja 1577, kui venelased piirasid Tallinna, oli ta koos isaga linna kaitseväe ülem. 1580. aastal valiti ta Pontus De la Gardie sõjanõunikuks ja ülendati feldmarssaliks. 1581 võttis ta osa Rakvere piiramisest ning vallutas Koluvere, Vigala, Haapsalu ja Lihula linnuse koos kogu Läänemaaga. 1582. aastal[2] määrati ta Narva asehalduriks ning ta võttis osa ka Pontus De la Gardie sõjakäigust Ingerimaale.
Aastal 1583 osales ta Pljussa vaherahu sõlmimisel ja määrati pärast seda Turu asehalduriks. 1588 asus ta Narva ja Jaanilinna asehalduriks. Venelaste sõjakäigu ajal oli ta sunnitud loobuma Jamburgist, Koporjest ja Jaanilinnast. Kuningas Johan III lasi Horni ja tema kaks venda vangistada ja ta mõisteti surma. Alles hukkamiskohal muudeti surmanuhtlus prints Sigismundi ja hertsog Karli palvel vangistuseks. Vangist vabanes ta alles pärast kuninga surma. Ta osales Sigismundi ja Karli vahelises võitluses ning tuli tagasi Eestimaale, kus elas oma mõisates.
Aastal 1600 määrati ta uuesti Eestimaa asehalduriks ning kui hertsog Karl sama aasta sügisel alanud Poola-Rootsi sõja tõttu Liivimaale saabus, võttis Horn osa Pärnu vallutamisest. Aastal 1601 vallutas ta Piebalga linnuse, kuid langes samal aastal Burtnieki linnuses võitluses poolakate vastu.
Karl Horn on koos abikaasa Agnesega (sündinud von Delwig) maetud Tallinna toomkirikusse.[3] [4]
Perekond muuda
Karl Horn abiellus Agnes von Delwigiga (maetud 1611), kes oli Harjumaa meeskohtuniku, Tuhala ja Rõngu mõisniku Ewert von Delwigi ning Valgu mõisast pärit Magdalena Fahrensbachi tütar.[5] [6] Agnese isa hukkus 2. juunil 1560 Kose-Uuemõisa mõisa lähedal Saula sillal toimunud lahingus venelaste vastu. Karl Horni ja Agnes von Delwigi abielust sündisid:
- Henrik Horn (1578–1618), Rootsi riigitegelane ja diplomaat, Võnnu mõisaomanik;
- Klas Horn (1583–1632), Rootsi riiginõunik ja õuemarssal, Stockholmi asehaldur;
- Evert Horn (1585–1615), Rootsi feldmarssal, Alūksne vabahärra Gustaf Horni isa;
- Krahv Gustaf Horn (1592–1657), Rootsi riigimarssal, Pori krahv, Liivimaa kindralkuberner, Malla mõisaomanik;
- Elin (Helena) Horn (surnud 1656 Tallinnas), abiellus Härgla ja Massu mõisniku, Pärnu ja Haapsalu asehalduri Hans Maydelliga (surn.1623).[7] Hiljem abiellus sõjanõuniku, Eestimaa ja Ingeri kindralkomissari, vabahärra Otto von Yxkull-Gyllenbandiga (maetud 1653 Tallinnas);[8]
- tütar, abiellus Taebla mõisniku Tõnnies Maydelliga (1590–1604) (Tönnes Maydelli poeg) ja hiljem Pürksi (Pürkel) mõisast pärit Wolmar von Ungerniga. [9]
Viited muuda
- ↑ Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register: Võnnu mõis (Ridala khk)
- ↑ Skrivelser från generalguvernörer. Livonica II, sok.riksarkivet.se
- ↑ C. v. Horni ja ta abikaasa Agnes von Dellwigi hauamonument Tallinna Toomkirikus
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.12
- ↑ Anders Anton von Stiernman: Swea och Götha Höfdinga-Minne. 2, Stockholm 1835 lk.374-375
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.89-90
- ↑ Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1929, lk.613
- ↑ Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1930, lk.501
- ↑ Väljavõte Liivimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust, 1929, lk.615
| Eelnev Pontus De la Gardie |
Eestimaa kuberner 1576—1578 |
Järgnev Göran Boije |
| Eelnev Göran Boije |
Eestimaa kuberner 1600—1601 |
Järgnev Moritz Stensson Leijonhufvud |