Carl Heinrich Niggol
Carl Heinrich Niggol (26. oktoober (vkj 14. oktoober) 1851 Uue-Tänassilma (Uusna) vald, Viljandimaa – 28. veebruar 1927 Tartu) oli Eesti pedagoog.[1]
Elulugu muuda
Carl Heinrich Niggol oli mõisavalitseja-möldri poeg.[1]
Carl Heinrich Niggol õppis 1860–1861 Uusna vallakoolis, 1862–1863 Viljandi linna algkoolis ja 1864–1867 Viljandi kreiskoolis. Aastatel 1867–1870 õppis ta Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris ja määrati selle lõpetamise järel Tartu linna 2. algkooli õpetajaks.[2] Töötas kuni 1881. aastani Tartu linna algkoolides vene keele, matemaatika ja käsitöö õpetajana.[1]
Aastal 1878 läbis Taani pedagoogi A. Clauson-Kaasi käsitööõpetajate kursuse Tartus.[1]
Aastal 1879 sooritas kreiskooli õpetaja eksami ja töötas aastatel 1881–1889 õpetajana Tartu kreiskoolis, olles ühtlasi mitu aastat õpetaja ka Hollmanni seminaris. Aastatel 1889–1899 oli õpetaja Tartu linna kõrgemas tütarlastekoolis (hilisemas Alfred Grassi tütarlastekoolis). Selle kõrvalt tegutses 1888–1909 käsitööõpetajana Tartu kooliõpilaste töötoas Saksa Käsitööliste Seltsi juures. 1908–1918 oli Carl Heinrich Niggol Tartu Vastastikuse Krediidiühisuse laekahoidja ja 1919–1922 Tartu Õpetajate Seminaris käsitöö- ja üldpedagoogikaõpetaja ning alates 1920. aastast kuni surmani 28. veebruaril 1927 Tartu Lasteaednikkude Seminaris pedagoogika- ja lasteaia teooria lektor.[1][2]
Osales ärkamisajal Eesti Kirjameeste Seltsis, Eesti Aleksandrikooli Peakomitees ja Vanemuise Seltsis, muu hulgas oli ta ka nende organisatsioonide kirjatoimetaja.[1][2]
Teadustöö muuda
Laiemalt on Carl Heinrich Niggol tuntuks saanud pedagoogilise kirjanduse autorina. Ta on avaldanud artikleid ka ajakirjanduses ning vähesel määral tõlkinud.[2]
Carl Heinrich Niggol tutvustas esimesena Eestis F. Fröbeli ja M. Montessori pedagoogilisi vaateid. Õppetöös pooldas ta õpilaste isetegevust, eitas mehaanilist drilli ja liialdamist faktiliste teadmiste pakkumisega; propageeris poiste käsitööõpetust ja töökasvatust. Niggol käsitles esimesena eesti keeles koolieelse kasvatuse probleeme teaduslikul tasemel. Avaldas 1875–1889 seitse vene keele õpikut, neist levis kõige enam "Vene keele õppimise raamat Eesti rahvakoolidele" (Tartu, 1876, 8. trükk 1892).[1]
Teoseid muuda
- Vene keele ABD raamat. Tartu, 1877, 6. trükk 1889
- Vene keele grammatika. Tartu, 1878, 2. trükk 1884
- Vene keele lugemise raamat sõnastikuga. Tartu, 1883
- Eesti-vene keele sõnastik. Tartu, 1884
- Lugemised eesti keelest vene keele ümber panna (1884)
- Lühikene vene abd raamat (1889)
- Lühikene vene k. õppimise raamat (1889)
- Emade kasvatuse küsimus. Tartu, 1910
- Tegelik kasvatus enne kooli ja koolis. Tallinn, 1918
- Töökool ja õppekool. Tallinn, 1921
- Fr. Fröbel ja M. Montessori. Tartu, 1921
- Kasvatuse radadel. I–V. Tallinn, 1921–1922
- M. Montessori metoodi äratused. Tallinn, 1923
Viited muuda
Kirjandus muuda
- Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
- Eesti biograafiline leksikon. Trt, 1926–1929, 339–340
- EE 14, 323
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 163
- Tartu Õpetajate Seminar 1828–1929. Tartu, 1929, 420
- Elango, A. Ühest Eesti unustatud pedagoogist. // Haridus (1991) 10, 46–48
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.