Hall kuldsamblik
Hall kuldsamblik (Caloplaca cerina) on koorik- ehk pisisamblik. Liik kuulub perekonda kuldsamblik ja on levinud kogu maailmas.
| Hall kuldsamblik | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kottseened Ascomycota |
| Alamhõimkond |
Pezizomycotina |
| Klass |
Lecanoromycetes |
| Selts |
Teloschistales |
| Sugukond |
Teloschistaceae |
| Perekond |
Kuldsamblik Caloplaca |
| Liik |
Hall kuldsamblik |
| Teisend |
C. c. var. anthracina C. c. var. cerina C. c. var. chloroleuca C. c. var. microcarpa C. c. var. swatica |
| Binaarne nimetus | |
|
Caloplaca cerina | |
Ajalugu muuda
Liiki kirjeldas esimesena Jakob Friedrich Ehrhart aastal 1785. Tema kirjelduses kannab liik nime Lichen cerinus, see on basionüüm ehk nimetus on vananenud ja seda ei kasutata enam, kuid tänapäevane nimetus tuleneb sellest. 1860. aastal paigutas Rootsis sündinud lihhenoloog ja mükoloog Theodor Magnus Fries liigi perekonda Caloplaca (kuldsamblik) ja andis talle tänapäevani tunnustatud nime Caloplaca cerina.
Nii määrajates kui varasemates teaduslikes töödes on käsitletud nime Caloplaca cerina laiema, välimuselt üsna sarnaste, kuid fülogeneetiliselt mitte lähedaste samblike rühma kirjeldamiseks.
Hiljutised molekulaarseid, morfoloogilisi ja ökoloogilisi tunnuseid ning fülogeneesi arvesse võtvad uuringud näitavad suurt Caloplaca cerina varieeruvust, seetõttu üritatakse liigist eristada teisi iseseisvaid liike[1]. On määratletud ka liigisiseseid varieteete : Caloplaca cerina var.chloroleuca, Caloplaca cerina var. Cerina
Levik muuda
Levik maailmas muuda
Grupi Caloplaca cerina levik on ülemaailmne, leiuandmeid on ka väga väikeste laiuskraadide kohta. Põhjalikum leiukohtade andmebaas kaardil on koostatud Põhja-Ameerika kohta[2].
Austraalias on liigi levikut hinnatud mitteohustatuks.[3]
Caloplaca cerina var. cerina kohta on levikuandmed puudulikud, tihti on seda käsitletud kui Caloplaca cerina laiemas mõttes. Eraldi kaardil on varieteedi leiuandmed toodud välja Belgia, Luksemburgi ja Põhja-Prantsusmaa kohta[4].
Levik Eestis muuda
Eesti punases nimekirjas on halli kuldsambliku seisund hinnatud soodsaks. See on Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) üks ohustatuse kategooriatest, kuhu kuuluvad kõige vähem ohustatud liigid (inglise least concern, lühendatult LC). Caloplaca cerina on Eestis väga sage ja levinud kogu riigis. Levikuandmed on kaardile kantud nii Eesti samblike e-infosüsteemis[5] kui ka elurikkuse veebikeskkonnas[6]. Täpsemaid andmeid leiukohtadest on võimalik leida tabeli kujul andmebaasist eSamba.
Kirjeldus muuda
Üheks iseloomulikumaks tunnuseks peetakse hästimärgatavat värvikontrasti viljakeha rohekaskollase või oranži ketta ja seda ümbritseva halli talluseserva vahel.
Tallus muuda
Tallus on liibuv, tihedalt substraadile kinnitunud ja sellest eristatav peamiselt hallika või sinakashalli värvuse järgi. Talluse pind on sile, ainult harva võib jätta teralise mulje. Tallus võib olla pidev või areoleeritud ehk korrapäraste pragudega enamasti hulknurkseteks aladeks jaotatud. Tihti esineb ümber talluse tumehall või valge joon – protalluse viirg.
Viljakehad muuda
Viljakehadeks on lekanoraalsed apoteetsiumid (pealt vaadates paistab tallusest erinevat värvi ketas ja selle ümber tallusega sama värvi talluseserv, letsideaalsetel apoteetsiumitel on talluseserv kettaga sarnast värvi ja sisaldab erinevalt lekanoraalse apoteetsiumi talluseservast ka fotobiondi rakke.)
Viljakehade diameeter on 1,5–2 mm, noortel viljakehadel on kuju pigem nõgus, vanematel lame. Sageli on viljakehade serv laineline või ebakorrapärase kujuga.
Tehes värvusreaktsiooni kaaliumhüdroksiidi vesilahusega, muutub apoteetsiumi ketas veripunaseks, kuid talluserval sellist reaktsiooni ei toimu.
Kotteosed muuda
Kotteosed on eoskoti sees tekkiv ühekordse kromosoomistikuga ühe- või kaherakuline eos. Tihti on pisisamblike määramisel olulisteks tunnusteks nende eoste kuju, suurus ja eoste vahel oleva vaheseina paksus. Hallil kuldsamblikul on eoskotis kaks eost nende kuju on elliptiline ehk pisut muna meenutav, eoste pikkus on 1–15 μm ja laius 6–9 μm. Eoste vahesein on suhteliselt paks: 1/3–1/2 eose pikkusest ehk 3–6 μm. [7]
Praktilised kasutusalad muuda
Ühtegi praktilist Caloplaca cerina kasutusala pole teada.
Viited muuda
- ↑ Taxonomy and phylogeny of the Caloplaca cerina group in Europe. Soun J, Vondrak J, Sochting U, Hrouzek P, Khodosovtsev A, Arup U Lichenologist (Lond) 43(2), 113-135, 2011.
- ↑ Consortium of North American Lichen Herbaria[alaline kõdulink]
- ↑ Florabase The Western Australian Flora.
- ↑ Lichens of Belgium, Luxembourg and northern France
- ↑ Eesti samblike e-infosüsteemis (Eseis)
- ↑ Hall kuldsamblik andmebaasis eElurikkus
- ↑ Eesti pisisamblikud, Eesti pisisamblikud, T. Randlane, A. Saag.
Välislingid muuda
- Hall kuldsamblik andmebaasis eElurikkus