Burka (naiste riideese)

 See artikkel Afganistani ja Pakistani naiste riietusesemest; Kaukaasia rahvaste riietuseseme kohta vaata artiklit Burka.

Burka (urdu keeles بُرقع , pärsia keeles ja araabia keeles برقع ; araabiakeelne hääldus: [ˈbʊrqʊʕ, ˈbʊrqɑʕ]) (Kesk-Aasias tuntud ka kui tšadri või parandžaa) on riideese, mida kannavad naised üleriidena mõnedes traditsioonilistes islamiriikides (nt Afganistanis, Pakistanis, Põhja-Indias), et varjata oma keha kodust väljaspool olles võõraste eest.

Afganistani naine
Siidist burka pealaest õlgadeni ulatuv osa
Afgaani naised burkades

Nägu kattev loor (nikaab) on tavaliselt ristkülikukujuline poolläbipaistev riie, mille ülemine serv kinnitatakse pearäti külge nii, et loor ripub alla ja katab naise näo ning seda on võimalik üles keerata, kui naine soovib oma näo paljastada. Teise stiilina on levinud ka variant, kus loor on kinnitatud pearäti külgedele ja katab näo nii, et silmad jäävad nähtavale. Termineid "nikaab" ja "burka" aetakse tihti segamini: nikaab on riie või loor, mis katab ainult nägu, kuid burka katab kogu keha pealaest jalatallani. Burqa on pärsia keelest tulenev arabiseerunud sõna purda (parda), mis tähendab kardinat või loori.[1]

Antoin Sevruguin, "Kaks kaetud naist ja laps". 19. sajandi teine pool, Kadžaaride dünastia. Brooklyni Muuseum

Burka islami tekstides muuda

 
Alžeeria naine, kes kannab traditsioonilist haïki

Paljud moslemid usuvad, et kogutud lood prohvet Muhamedi elust ehk hadith'id nõuavad avalikes kohtades nii meeste kui ka naiste tagasihoidlikku käitumist ja riietumist. Seda nõuet on islami õpetlased ja kogukonnad aga tõlgendanud mitmel erineval viisil.

Tõlked koraanist väidavad:

"Sina, Prohvet! Ütle oma naistele, tütardele ja usklike meeste naistele, et nad lõdvestaks oma loori. Nii on neid hõlpsam eristada (teistest naistest) ja neid ei saa solvata. Jumal on andestaja ja armuline." –Koraan, Suura 33 (Al-Ahzab), Salm 59

Koraani teine ütlus on tõlgitud nii:

"Ütle usklike naistele, et nad käiksid, silmad maas, ja hoiaksid oma süütust. Ärgu näidaku oma võlusid peale nende, mis muidu nähtaval. Nad varjaku pead katva rätikuga väljalõige rinnal ja ärgu näidaku oma võlusid ühelegi peale oma meeste või isade või äiade või oma poegade või oma meeste poegade või oma vendade või oma vendade poegade või oma õdede poegade, või oma pere naistele või oma orjadele või meesteenijatele, kes ei kiimle, või lastele, kel pole taipu alastusest; nad ärgu jätku nähtavale oma jalgu nii, et peidetud võlud nähtavaks saaksid. Pöörduge, kõik usklikud, Jumala poole palvega andeksandmisest, siis võib olla, et saate õnnelikuks." –Koraan, Suura 24 (An-Nur), Salm 31}}

Saudi-Araabia veebilehel IslamQA.info seisab Muhammed Salih Al-Munajjidi fatwa ehk islami usujuhi korraldus, mis ütleb:

Õige vaade, nagu näitavad ka tõendid, on see, et naise nägu on awrah (kehapiirkond, mis peaks võõraste pilkude eest peidetud olema) ja peab olema kaetud. Nägu on kõige ahvatlevam osa naise kehast, sest inimesed vaatavad kõige rohkem nägu ja seetõttu on see suurim awrah.[2]

Fatwa ütleb ka seda, millal on loori kandmine keelatud. Sunnas on mitmeid kirjeid, nagu näiteks:

Prohvet ütles "Naisel on keelatud oma nägu looriga katta või burkat kanda ihrami ajal (Füüsilise ja hingelise puhtuse seisund)".

Ütlus viitab sellele, et kui naistel ei olnud ihrami aeg, siis katsid nad oma näod.[2]

Namus muuda

 
James Rattay litograafia 1842. aastast, mis näitab pärsia naist Afganistanis, kelle selja taga on burka

Moslemi maailmas on naiste katmine meeste pilkude eest tihedalt seotud namuse kontseptsiooniga. Namus on eetiline kategooria ja voorus Lähis-Ida moslemite patriarhaalses iseloomus. See on tugevalt soospetsiifiline kategooria või ka perekonnasisesed suhted, mida saab kirjeldada au, tähelepanu, austuse/austamise ja tagasihoidlikkuse mõistetest lähtuvalt. Namuse mõistet tõlgitakse tihti kui "au".[3][4]

Burkad maailmas muuda

Aasia muuda

Afganistan muuda

 
Afgaani naised ootejärjekorras USAID-i pool toetatud tervishoiu kliiniku ees

Täielik afgaani chadri katab kandja kogu näo, välja arvatud kitsa ala silmade ümbrusest. Avatuks jäetud osa kaetakse omakorda varjava võrgu või looriga.[5] Enne kui Taliban Afganistanis võimu haaras, kanti chadrit linnades harva. Talibani võimuga kohustati naisi chadrit avalikes kohtades kandma. Praegune afgaani režiim selle kandmist otseselt ei nõua, kuid kohalikud feodaalid Lõuna-Afganistanis sunnivad seda oma piirkonnas siiski tegema. Chadrid Kabuli piirkonnas on tavaliselt helesinised, üleval põhjas Mazār-e Sharīfi piirkonnas valged ja all lõunas Kandahāri piirkonnas pruunid või rohelised.[6] Chadri kandmine ülejäänud Afganistanis on varieeruv ja arvatakse, et see järk-järgult väheneb ka Kabulis. Kuna nendes piirkondades on poliitiline situatsioon väga ebastabiilne, siis naised, kes muidu ei kaldu chadrit kandma, peavad seda oma ohutuse tagamiseks tegema.

India muuda

India muslimi populatsiooni seas on burka kandmine mitmetes piirkondades tavaline, näiteks Vana-Delhis.[7][8] Nizamuddin Basti ajaloolises naabruskonnas sõltub burka kandmise käsk naise vanusest. Burkat peavad kandma noored naised, kes on vallalised või äsja abiellunud. Pärast seda otsustab abikaasa, kas naine peab burkat edasi kandma või mitte.[9]

Pakistan muuda

Pakistanis kantakse burkat valdavalt Pashtuni territooriumil ja piirialadel nagu FATA, suurel määral ka Khyber Pakhtunkhwa ja Balochistani piirkonnas. Teistes, enamuse riigist moodustavates piirkondades on burka kandmine aja jooksul oluliselt vähenenud. Burkat kantakse pigem lokaalselt ning reisides muudesse regioonidesse enamik naisi burkat ei kanna.

Iisrael muuda

 
Haredi juudi naine Iisraelis

Mõned aastad tagasi hakkas Iisraelis grupp ultraortodoksseid haredi juudi naisi käsitlema burkat kui vagaduse sümbolit. Bruria Kereni eeskujul on hakanud loori kandma umbes 600 juudi naist.[10] Keren väidab, et "järgib tagasihoidlikkuse reegleid selleks, et mehi nende enda käest päästa. Mees, kes näeb naise kehaosi, on seksuaalselt erutatud ja see võib panna ta pattu sooritama. Isegi kui ta ei tee füüsiliselt pattu, siis tema ebapuhtad mõtted on juba ise patt".[11] Kuid ilmselt mõnede abikaasade survel on rabi autoriteedid öelnud, et burka kandmisega on suur oht liialdada. Sel juhul on tulemus hoopis soovitule vastupidine ja see võib viia seksuaalsuse küsimustes raskete rikkumisteni. Burka kandmine oleks siis kui seksuaalne fetiš, mis on sama kergemeelne kui selle liiga vähene kandmine.[12] Ajalehe The Jerusalem Post kohaselt on Knesseti liikmel plaanis esitada parlamenti seaduseelnõu, mis keelaks kogu keha ja nägu katva riietuse kandmise.[13]

Süüria muuda

Süüria eesotsas on Baathi partei, mis tõrjub traditsioonilise hidžaabi kandmist. Süüria kõrgharidusminister teatas, et valitsus keelustab õpilastel, õpetajatel ja personalil oma näo katmise ülikoolides, öeldes, et loorid on vasturääkivuses "riigi sekulaarsete ja akadeemiliste põhimõtetega".[14] Süüria revolutsiooni puhkemisel eelistas Süüria valitsus võtta sihikule üleüldisemad mässulised kui seda on ISIS, sest viimased tapaksid esimesed ja nad ei oleks rahvusvahelise üldsuse poolt tunnustatud.[15] Selle tulemuseks on nikaabi levik Süüria põhja-, kesk- ja idapoolsetel aladel.

Euroopa muuda

Suurbritannia muuda

Burka kandmine tekitab Suurbritannias jätkuvalt debatte. Eelmise valitsuse vanemliige Jack Straw nõudis, et tema valimisringkonna moslemi naised eemaldaksid isikliku kohtumise ajaks nägu katvad loorid. Meediale seletas ta, et see oli palve, mitte nõue ning igal kohtumisel oli tagatud, et ruumis viibis ka naistöötaja. Sellele järgnes meediasõda. Mõned moslemigrupid väitsid, et mõistavad tema muret, teised aga tundsid end kahjustatuna.[16] 2011. aastal läbi viidud uuringus selgub, et 66 protsenti Briti inimestest on avalikes kohtades burka keelustamise poolt.[17] Burkade keelustamise on välistanud aga praegune konservatiiv-liberaalne demokraatide valitsus ja eelmine Tööpartei valitsus.[18]

Prantsusmaa muuda

Burka kandmine on Prantsusmaa avalikes koolides keelustatud juba alates 2004. aastast, kui seda hakati pidama samasuguseks religioosseks sümboliks nagu Kristlikku risti. Reegel oli kohaldus 1905. aastal vastu võetud seadusele, mis keelab õpilastel ja töötajatel kanda nähtavaid religioosseid sümboleid. See seadus on seotud ajaga, mil sekulaarne Prantsusmaa võttis katoliku kirikult kontrolli enamuse koolide üle. Reegel ei kehti erakoolidele ega ka religioossetele koolidele. 22. juunil 2009 teatas Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et burkad ei ole Prantsusmaal teretulnud ning tõdes: "Me ei saa oma riigis aktsepteerida, et naised on eesriide taga nagu vangid, sotsiaalsest elust ära lõigatud, jäetud ilma igasugusest identiteedist".[19] Prantsusmaa Rahvusassamblee määras ametisse 32 seaduseandjat nii parem- kui ka vasakpoolsetest parteidest ning andis neile kuue kuu pikkuse uurimismissiooni leidmaks võimalusi burka kandmist piirata.[20] 26. jaanuaril 2010 teatas komisjon, et avalike teenuste kättesaadavus ja ühistransport peaks burka kandjatele olema keelatud. 13. juulil 2010 kiitis Assamblee suure enamusega heaks seaduseelnõu, mille kohaselt on burkad ja nikaabid avalikes kohtades keelatud.[21] 14. septembril 2010 kiitis seaduseelnõu heaks ka Prantsusmaa Senat ja seadus jõustus 11. aprillil 2011..[22][23] Keeldu kutsutakse ametlikult seaduseks, mis keelab avalikes kohtades oma näo varjamise. See ei viita otseselt islamile ega ka looridele. Ametnikud ütlevad, et tegemist ei ole diskrimineeriva seadusega, sest see hõlmab kõiki, mitte ainult moslemeid. Keelust välja jääb ka hulk erandeid, sealhulgas mootorratta kiivrid ning tervislikel põhjustel, suusatamisel ja karnevalidel kantavad maskid.[24] Aastal 2014 rahuldas Euroopa Inimõiguste Kohus Prantsusmaa burka keelu ning nõustus Prantsusmaa valitsusega, et seadus põhineb "teatud kooselamise ideel".[25][26]

Belgia muuda

29. aprillil 2010 kiitis Belgia parlamendi alamkoda heaks seaduseelnõu, millega keelustatakse igasugune riietus, mis varjab selle kandja identiteeti avalikes kohtades nagu pargid ja tänavad. Ettepanek võeti üksmeelselt vastu ning kiideti heaks ka Senatis. BBC News hinnangul kannab Belgia poole miljoni muslimi hulgast sellist loori vaid umbes 30 naist.[27] Burka kandmise keeld jõustus Belgias 2011. aasta juulis.[28]

Itaalia muuda

Itaalias võeti 1975. aastal vastu terrorismivastane seadus, mille kohaselt on keelatud kanda igasugust inimese nägu peitvat riietust. 2010. aasta mais sai üks Tuneesia päritolu naine selle seaduse rikkumise eest 500 eurot trahvi.[29]

Holland muuda

27. jaanuaril 2012 võeti Hollandis vastu seadus, mis keelab inimese identiteeti peitva riietuse kandmise. Burka kandmisel avalikes kohtades saadavad trahvid ulatuvad kuni 380 euroni.[30] 2012. aasta oktoobris seadust aga leevendati ning burka kandmine keelustati kogu avaliku ruumi asemel ainult ühistranspordis ning tervishoiu-, haridus- ja valitsusasutustes.[31]22. mail 2015 keelas Hollandi valitsus burka kandmise avalikes kohtades. Avalikud kohad hõlmavad ühistransporti, haridusasutusi, avalikke tervishoiuasutusi ja valitsusasutusi. Kohtusaalis ei või kanda burkat ega nikaabi. Muudes avalikes kohtades on katmine lubatud, kuid politseiametnikud võivad paluda inimesel nägu paljastada isiku tuvastamise eesmärgil. Näo katmine on lubatud karnevalide ja muude pidustuste ajal ning kui see on vajalik sportimiseks või tööülesannete täitmiseks.[32][33]

Okeaania muuda

Austraalia muuda

2010. aastal taotles Austraalia liberaalne senaator Cory Bernard burkade keelustamist Austraalias, väites, et see on "mitte austraaliapärane". Keeld ei läinud riiklikul tasandi läbi, kuid debatid burka üle jätkuvad.[34][35] 2011. aastal saadeti kuueks kuuks vangi Carnita Matthews, kes süüdistas politseiametnikku selles, et viimane sundis teda vastu tahtmist nikaabi eemaldama. Uudisteallikad nimetasid tema nikaabi algselt ekslikult burkaks.[36] Politsei pidas naise kinni juhuslikuks joobe tuvastamise testiks ning trahvis teda lubade rikkumise eest. Matthews esitas väidetavalt politseijaoskonnas juhtunu kohta kirjaliku kaebuse, kandes samal ajal nikaabi, naine aga ise seda ei tunnista. Kohtunik Clive Jeffers lükkas süüdistuse 2011. aasta juunis ümber, viidates allkirja erinevustele juhiloal ja kaebusel ning naine mõisteti õigeks.[37] 4. juulil 2011 sai Uus-Lõuna-Wales esimeseks Austraalia osariigiks, kus kehtestati seadus, mis lubab politseil nõuda burkade (ja muu varustuse, näiteks mootorratturikiivri) eemaldamist isiku tuvastamiseks. 2014. aasta oktoobris otsustasid Canberra Parlamendi spiiker ja senati president, et naissoost külastajad, kelle nägu on kaetud, peavad istuma avalikus galeriis teistest klaasidega eraldatud alades, mis tavaliselt on mõeldud koolilastele. See oli vastus poliitaktivistide grupi häirivale planeeritud tegevusele. Austraalia peaminister Tony Abbott teatas, et on sellise keelu vastu ning otsus vaadati ümber. Uute korralduste järgi peavad kõik parlamenti sisenevad külastajad ajutiselt kõik varjavad katted eemaldama.[38][39]

Viited muuda

  1. "همشهری آنلاین: اهمیت زبان فارسی در عصر دهکده جهانی". Hamshahrionline.ir. Vaadatud 27.03.2014.
  2. 2,0 2,1 Al-Munajjid, Sheikh Muhammed Salih. "Do women have to wear niqaab?". Islam QA. Vaadatud 23. august 2010.
  3. Werner Schiffauer, Die Gewalt der Ehre. Erklärungen zu einem deutsch-türkischen Sexualkonflikt. ("The Force of the Honour"), Suhrkamp: Frankfurt am Main, 1983. ISBN 3-518-37394-3.
  4. Dilek Cindoglu, "Virginity tests and artificial virginity in modern Turkish medicine", pp. 215–228, in Women and sexuality in Muslim societies, P. Ýlkkaracan (Ed.), Women for Women's Human Rights, Istanbul, 2000.
  5. Malhotra, Jyothi (26. juuli 2009). "An election in Afghanistan". Business Standard. Vaadatud 17. august 2009.
  6. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. mai 2015. Vaadatud 5. juunil 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  7. Jain, Simmi (9. juuli 2011). Encyclopaedia of Indian Women Through the Ages: Modern India. Kalpaz Publications. The wearing of Burqa was not seen in the rural areas although the majority observed complete purdah whereas in the old Delhi area from where the urban data was collected, ' Burqa ' clad women were quite frequently seen in the markets and other places, as also women without a Burqa.
  8. Weigl, Constanze (9. juuli 2011). Reproductive Health Behavior and Decision-Making of Muslim Women. LIT Verlag Münster. The obligation of a woman to wear a burqa is dependent on her age, as Moazam, one of my key informants, explained to me; a woman with gown-up children has not necessarily to wear a burqa. Young, unmarried women or young, married women in their first years of marriage, however, are obliged to wear it. In this situation a husband usually decides if his wife should continue to wear a burqa after marriage or not. In Nizamuddin Basti girls usually started to wear a burqa when they were around 16 years old and became fecund.
  9. Shaviv, Miriam (28. aprill 2010). "Should Israel Ban the Burka?". The Jewish Chronicle. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. august 2010. Vaadatud 25. jaanuar 2011.
  10. "Controversy in Israel over burqa-wearing ultra-Orthodox Jews". Asia News. 2. september 2011. Vaadatud 15. detsember 2011.
  11. Blomfield, Adrian (30. juuli 2010). "Israeli rabbis clamp down on burka". The Daily Telegraph. London.
  12. The Jerusalem Post. 26. aprill 2010. [1]. Taastatud 16. veebruar 2011.
  13. "Syria bans face veils at universities". BBC News. 19. juuli 2010. Vaadatud 3. veebruar 2012.
  14. http://foreignpolicy.com/2014/06/23/trust-iran-only-as-far-as-you-can-throw-it/
  15. "'Remove full veils' urges Straw". BBC News. 6. oktoober 2006. Vaadatud 23. august 2010.
  16. "Two thirds Brits want burqa ban". YouGov. 14. aprill 2011. Vaadatud 16. aprill 2011.
  17. MacLellan, Kylie (17. juuli 2010). "Britain should not seek burqa ban: government". Reuters.
  18. Foreign, Our (22. juuni 2009). "Nicolas Sarkozy: burqa not welcome in France". The Daily Telegraph. London. Vaadatud 23. august 2010.
  19. "France sets up burka commission". BBC News. 23. juuni 2009. Vaadatud 27. aprill 2010.
  20. Doland, Angela (13. juuli 2010). "France Burqa Ban: French Parliament Approves Ban on Face Veils". The Huffington Post. Vaadatud 23. august 2010.
  21. French Senate Approves Burqa Ban (CNN)
  22. "CNN – French Senate approves burqa ban". CNN. 15. september 2010. Vaadatud 15. detsember 2011.
  23. Doland, Angela (13. juuli 2010). "France Burqa Ban: French Parliament Approves Ban on Face Veils". The Huffington Post. Vaadatud 10. veebruar 2011.
  24. http://www.theguardian.com/world/2014/jul/01/france-burqa-ban-upheld-human-rights-court
  25. http://www.bbc.com/news/world-europe-28106900
  26. "Belgian lawmakers pass burka ban". BBC News. 30. aprill 2010. Vaadatud 23. august 2010.
  27. http://www.bbc.com/news/world-europe-13038095
  28. Squires, Nick (4. mai 2010). "Muslim woman fined £430 for wearing burka in Italy". The Telegraph. Vaadatud 15. detsember 2011.
  29. "Kabinet stemt in met boerkaverbod – 'wet met veel haken en ogen'". NRC Handelsblad. 27. jaanuar 2012. Vaadatud 27. jaanuar 2012.
  30. "Geen boerkaverbod op straat". Nederlands Dagblad. 29. oktoober 2012. Vaadatud 15. jaanuar 2014.
  31. "Kabinet stemt in met boerkaverbod". NRC Handelsblad. 22. mai 2015. Vaadatud 22. mai 2015.
  32. "Weinig bijval voor boerka-plan". NOS. 22. mai 2015. Vaadatud 22. mai 2015.
  33. "Burqa bans: thinly veiled discrimination?". Australian Times. 14. oktoober 2010. Vaadatud 15. detsember 2011.
  34. "Demand for hijab ruling causes uproar in State Parliament". Adelaide Now. 29. oktoober 2010. Originaali arhiivikoopia seisuga 3. september 2011. Vaadatud 15. detsember 2011.
  35. "Burqa wearing-woman Carnita Matthews to seek legal costs". The Daily Telegraph. 23. juuni 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuni 2011. Vaadatud 5. juunil 2015.
  36. Fife-Yeomans, Janet (1. juuli 2011). "No covering up similar signatures in Carnita Matthews burqa case". The Daily Telegraph. Vaadatud 15. detsember 2011.
  37. "Tony Abbott steps in to have Parliament House burka restrictions overturned" ABC News, 3. oktoober 2014. Taastatud 3. oktoober 2014.
  38. http://www.abc.net.au/news/20.10.2014/burka-segregation-is-not-the-best-says-mp/5825404

Välislingid muuda