Vikipeedia

Budistlikud sümbolid

Budistlikud sümbolid on budismis kasutatavad sümbolid. Kõige enam tuntud on 8 õpetuse sümbolit.

Stuupa.
V. Väärtnõu joonis

Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi.

Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu bhavacakra ('olemisratas') – budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahelat (sansaara).

Esimesed arheoloogilised tõendid sümbolite kohta pärinevad 3. sajandist eKr kuningas Ašoka (273–232 eKr) valitsemisajast, kes tegi Buddha õpetuse populaarseks nii Indias kui väljaspool selle piire. Ta laskis raiuda budismi tähised kivisammastele, mida püstitati arvukalt tema impeeriumis.

2. sajandil eKr hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid kaljudesse, mõned neist koobaskloostritest on säilinud tänaseni. Sel perioodil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistlikke sümboleid stuupa.

Stuupa on kosmoloogilise maailmapildi mudel budismis. Stuupa sisse maeti ka Buddha pärast tema surma, ja stuupadesse maetakse tänapäevani budistlikusse kõrghierarhiasse kuulunud budiste ja pühakuid.

Esimesed Buddha kujutisega bareljeefid ja kujud ilmusid 1. sajandil eKr.

Budismi põhjapoolne haru mahajaana loob mõiste kõigi elusolendite päästmise kohta sansaarast. Kollektiivse karma muutmise võimalikkus ühe indiviidi (bodhisattva) poolt teeb Buddhast jumaluse ja loob budade kultuse. Luuakse õpetus buda kolme keha (trikāya) kohta. Mahajaana tõstab esile inimese eeliseid teiste olendite ees, saavutamaks nirvaanat. See väljendub ka sümbolites, mis ilmuvad budismi sel ajajärgul: mudra, silp.

Inimkeha taustsüsteemina kasutades selgitatakse budistlikku maailmamudelit ja kosmoloogiat, kulminatsiooniks sel ajajärgul saab mandala psühhokosmiline maailmamudel. Sel ajal tekib mahajaana filosoofiasse ka tühjuse mõiste koos idamiga (tantristlik sümbol).

6. sajandil pKr massiliseks muutunud tantrate kultus tõi kaasa omapärase sümboolika ja lähenemise budismile. Siin mängis suurt osa tantrate praktiseerijate puhul ka neile omane visualiseerimine ehk kujustamine, millele tantrismis rõhku pannakse. Selle sümbolite rikkuse on säilitanud Tiibeti budism ja samuti shingon Jaapanis.

Buddha sümbolid muuda

 
Seadmuseratas ehk Dharma-ratasV. Väärtnõu illustratsioon

Gautama Buddha suhtus vastumeelselt sellesse, kui inimesed püüdsid teda austada ja jumalikustada. Esimeste levinud Buddha sümbolitena kasutati kaheksa kodaraga ratast nii nimetatud Seadmuseratast ehk (Dharma ratas), bodhipuud,Buddha jalajälge, trooni, kerjakaussi ehk potti ja lõvi.

Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuseratta liikuma ja levima panekut. Legend räägib, et Brahma laskus taevastest alla meie maailma ja ilmus Buddha ette, paludes teda kõigile elusolendeile, kes kannatavad siin maailmas kuulutada enda õpetust, mis võimaldaks neil vabaneda sansaara köidikutest ja seostest. Selle märgiks annetas ta Buddhale Dharmaratta ehk Seadmuseratta, mis sümboliseerib uut Dharmat või Seadmust ning milleni jõudis buda Gautama enda selles ja viimases kehastuses.

  • Dharmaratas

Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha õilsat kaheksaosalist teed ja kolmeharuline märk Triskele ratta keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis.

Buddha kui Õpetaja, Dharma budismi õpetused, seadused, reeglid ja juhised, millest õpetus koosneb, ja Sangha tähendab munklust. Seega kolm põhikomponenti ehk kolm vaala, millele budism toetub, neid väljendab sümbolina Dharmaratas.

Algselt tähistab ratas (Chakravatin Tšakravirtinit Valitseja Ratastel) ja oli kasutusel vaid kuningliku suguvõsa sümbolina. Kuningas Ašoka aegadest III saj. eKr. võeti ta tarvitusele tähistamaks budismis Seadmuse Ratast.

  • Bodhi puu

Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Buddha valustuse.

Legend räägib: pärast kuut aastat ringirändamist jõudis Buddha Naranjara jõe kaldal asuvasse metsasalusse, mis asub tänapäeval Bodhgaya lähedal. Istudes maha bodhipuu alla süüvis ta kauakestvasse mõtlusse, mille tulemusena mõistis enda ja kõigi asjade olemust ning seoseid.

  • Budda kerjakauss ehk pott Patra.

[[Pilt:BudaPott-vanTao.gif|pisi|Buddha pott ehk kerjakauss, Buddha Gautama aegadest tänapäevani kasutavad mõned hinajaana koolkonna mungad seda endale elatise kerjamiseks.

Legend kõlab: Kui Gautama oli bodhipuu vilusse mediteerima asunud võttis ta vastu otsuse, et enne kui ei ole saavutanud kõigi asjade olemuse mõistmist,Valgustatust, ei lahku siit, eesmärgi saavutamine oli Buddha jaoks seega elu ja surma küsimus.

Enne kui Gautama oli end ette valmistanud raskeks sisemiseks teekonnaks ilmus talle ka toitja Sujata, kes ohverdas üksikule erakule kausitäie riisi, mida Buddha mõtlusperioodil tagasihoidlikult tarbis, et endal elu sees hoida. Kui riis otsa lõppes, viskas Buddha kausi Naranja jõkke selle märgiks et tõelisel Dharma järgijal ei tohi olla mitte mingit materiaalset omandit.

Nii sai kerjakauss munkluse ja munkade eluviisi sümboliks.

Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Pott ehk kauss, tekstid, raamatud ja riided on munga ainukene varandus siin ilmas mida ta võib põhimõtteliselt omada.

Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suunanäitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Algselt oli Sangha, Buddha järgijate munkade kollektiiv linna lähedal võsas Jetavanas või nagu Teemantsuutras kirjutatakse (Sravastis Dzeta metsas Anathapindada pargis) salus elutsemas. See linnatagune tühermaa anti Buddha järgijatele elamiseks ja asumiseks kohaliku valitseja poolt. Alles hiljem moodustus sellest seltskonnast klooster (vihaara) kui administratiivne, materiaalne, organisatoorne institutsioon, mis hakkas korraldama munkade elu ja tegevust.

Algselt olid mungad kodutud hulkurid, kellel oli probleeme nii söögi kui majandamisega. India Buddha aegadel oli kodutuid, hulkureid, fakiire ja joogisid, sama pungil täis nagu tänapäeval.

Sellest ajast on pärit budismis see sümboolne mõiste kerjamine. Aasias on kerjamine väga populaarne elatusvorm, pigem sotsiaalse abi vahend, mis eksisteerinud läbi aegade.

Mõne Hinajaana kloostri mungad käivad ka tänapäeval kloostrilähedases külas või linnas süüa kerjamas.

 
Budda jalajäljed

8 õpetuse sümbolit muuda

 
8 budismi sümbolit

Veel nimetatakse neid hea ende ja õnne sümboliteks (tiibeti bkra shis rtags brgyad; sanskriti Ashtamangala) Igaüht neist sümbolitest seostatakse Buddha füüsilise vormi ja kehaga.

  • Merikarp – (sanskriti shankha; tiibeti dung dkar)

Tsongkhapa eluloos on juttu draakonite valitsejast, kes annab merekarbi, mida siis Buddha õpilased ja järgijad kasutasid märguandeks munkade ühisele kogunemisele.

Merikarp sümboliseerib võimu, iseseisvust ja sõltumatust.

Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, nii thankadel kui skulptuuridel on see kujund olemas. Need tähistavad Buddha sügavat ja kõlavat häält, mis kuulutas Dharmat. Seda seostatakse merikarbiga, mis väljendub Buddha hääletoonis ja sõnumis. Füüsilisel tasandil tähistab see kõri, kus hääl tekitatakse ja häälepaelu.

Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis, kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel, tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina.

  • Lootos – (sanskriti padma; tiibeti pad ma):

Vanas Egiptuses oli lootosevõrse (sesen) ümberkehastumise ja taassünni sümboliks. Igal õhtul päikeseloojangul lootosevõrse sulgub ja poeb vette peitu ning hommikul avaneb taas vee kohal täies ilus (lootose nahkjad õielehed on liiga libedad, et muda sinna kinnituda saaks). Lootose sellisest käitumisest lähtuvalt pidasid egiptlased teda taaskehastumise sümboliks. Lootosõie südamest olevat sündinud ja taevavõlvile kerkinud maailma esimese päeva hommikul jumal Ra, India vesiroos on Nymphaea lootos ehk vesiliilia, tegelik lootos aga Nelumbo.

Budismis esineb kolme eri liiki lootoslilli:

 
Merkarp
V. Väärtnõu illustratsioon

Sümbolid muuda

Vadžra

Nii Aasias kui ka Euroopas on svastika alati olnud hea ende ja maagiline sümbol.

Kõige vanem jälg svastikast on pärit neoliitikumist. Svastikat on leitud Trooja varemetest. Indiasse ilmub see märk 4. sajandil eKr, Hiina 5. sajandil pKr, 6. sajandil jõuab svastika koos budismiga, kes tegi ta oma sümboliks, juba Jaapanisse.

Svastika on läbi aegade Indias kasutusel olnud nii hinduistide kui budistide poolt päikese sümbolina ja hea õnne märgina. Suurem osa Aasia kontinendist peab svastikat tänapäeval budismi sümboliks. Algselt on svastikat seostatud päikese jumalustega ja see tähistab kahte maailma loovat protsessi.

Budismi sümbolite galerii muuda

Galeriis leiduvate piltide autor on V. Väärtnõu

Välislingid muuda

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Budistlikud_sümbolid&oldid=6604319"