Budistlik loogika

Budistlik loogika on budistliku epistemoloogia (pramān´a; pramān´a-l põhinevat meetodit nimetatakse pramān´avāda-’ks) osa, õpetus korrektse mõtlemise (järeldamise) alustest. Selle rajajaks oli Vasubandhu (3. sajand), talle järgnesid Dignāga (6. sajand) ja Dharmakīrti (6.—7. sajand). Kaasaegset formaliseeritud ja sümbolites väljendatavat loogikat budismis ajalooliselt ei tuntud, kuid oli olemas teadmine sellest, kuidas koostada süllogisme (nende ülesehitus ei lange kokku Aristotelese pakutuga) ning kuidas nende abil järeldada ja väidelda. Vastav õpetus sisaldub ka kloosterülikoolide õppekavades. Tiibeti budismi sakja ordu kloosterülikooli õpetus sisaldab sellist teemat nagu praamaa.nika (loogika, epistemoloogia, keeleteooria) ning selle raames käsitletakse järgmisi teoseid: Dignaga "Argumentide kokkuvõte" "pramānasamuccaya", Dharmakhirti "Argumentide seletus" (sanskrit; pramān´avārttika), Dharmakhirti "Pramaa.navishcaya" ja Sakja Pandita "Tsad ma rigs gter". Loogika reegleid jälgivat debatti, oma seisukohtade kaitsmist ja põhjendamist ning õigete arutluslahendite saamist treenitakse kloostrites päevade kaupa.

Välislingid muuda