Buada laguun

Buada laguun on järv Nauru saarel, Nauru suurim siseveekogu.

Ta paikneb saare edelaosas Buada ringkonnas 1,3 km kaugusel mererannast 4–5 m merepinnast madalamal, keset kesklava asetsevas 12 ha suuruses soolohus.

Laguuni pindala on 3–4 ha (suurim pikkus 280 m, suurim laius 140 m), suurim sügavus 5 m, keskmine sügavus 1–2 m.

Võrreldes Okeaania atollide laguunidega on Buada laguun üsna väike. Ta on kujunenud endise atolli laguunist tektooniliste liikumiste toimel.

Saari laguunis ei ole.

Laguuni lähedal on Arenibeki küla ja Buada kabel.

Buada laguuni peetakse Nauru saare kauneimaks kohaks.

Teke

Lohk, milles laguun asub, on moodustunud korallilubjakivi lahustumise tõttu, millele on järgnenud pinnase vajumine. Lohu tekke ajal oli merepind praegusest madalamal.

Vee omadused

Moqua Welli ja veel mõne väikese tiigi kõrval on Buada laguun Nauru ainus mageveeallikas, kuigi vee soolsus on 2 promilli, nii et tegu on pigem riimveega. Vee pH on 8. Vesi on pisut rohekas.

Veebilanss

Suletud bassein Buada laguunis

Laguuni toidab äravoolav pinnavesi peamiselt mussooni ajal novembrist veebruarini.

Aasta keskmine sademete hulk on 2000 mm.

Vastavalt hooajale laguuni veetase tõuseb või langeb.

Vooluveekogusid laguuniga seotud ei ole.

Ümbrus ja keskkond

Laguuni ümbritseb tihe valdavalt kiu-ilulehiku mets (on ka kookospalme) ja soo.

Seetõttu on fosforiidikaevanduste keskkonnareostus laguuni väga vähe puudutanud. Laguun on saare ainsale laululinnule, Nauru roolinnule, ligitõmbav pesitsuskoht.

Aastatel 1979 ja 1980 kasutati FAO raames mosambiigi tilaapiate hävitamiseks rotenooni, mis tekitas keskkonnaprobleeme (tilaapiad introdutseeriti 1960. aastatel sääsevastsete hävitamiseks).

Laguuni on korduvalt risustatud prügiga.

Majandus

Kalapüük Buada laguunis. 1938

Laguunis on varem kasvatatud piimkala. Kalad kasvasid aeglaselt; põhjuseks oli osalt laguunis elavad mosambiigi tilaapiad, osalt vähene looduslik toit.

Laguun on jaotatud eri hõimude kalakasvatusaladeks. Mehed on pidanud laguunis regulaarselt tammuma, et vees oleks rohkem hapnikku ja toitaineid.

Viimasel ajal on võetud meetmeid piimkala intensiivseks kasvatamiseks, sest piimkala peetakse rasvunud naurulaste oluliseks kvaliteetseks toiduks.

Laguuni ümbritsevas soos kasvatatakse vähesel määral kruvipuud, hõlmist leivapuud, pärisbanaani ja mitmesuguseid köögivilju.

Buada laguunist saadakse ka joogivett.

Buada laguuni juurest läheb maantee Aiwo ringkonda.