Briti armee
Briti armee (inglise keeles: British Army) ehk Briti maavägi on Suurbritannia peamine maaväeüksus. Kuni aastani 1964, kui see Suurbritannia kaitseministeeriumiga liideti, haldas armeed Londonis asunud War Office; pärast seda vastutab toimimise eest kaitseministeerium. Briti armee juht on Suurbritannia peastaabi ülem.
Briti armee | |
---|---|
![]() Briti armee lipp | |
Asutatud | 1660[1][2] |
Riik |
![]() |
Liik | maavägi |
Ülesanne | maismaasõda |
Suurus |
|
Osa | Suurbritannia relvajõududest |
Patroon | Elizabeth II |
Ülemad | |
Tseremoniaalne ülem | Kindral Sir Nicholas Carter |
Briti armee on Briti sõjaväe regulaarvägi, 1908. aastal loodi ka reservvägi Territorial Force. Kõik armeega liitunud vannuvad monarhile kui ülemjuhatajale truudust. 1689. aastal vastu võetud "Bill of Rights" kohustab parlamenti andma püsiarmee säilitamisele rahuajal nõusolekut. Suurbritannia parlament hääletab iga viie aasta tagant uuesti relvajõudude seaduse poolt (või vastu).
Oma ajaloo jooksul on Briti armee olnud osaline paljudes suurtes konfliktides, näiteks seitsmeaastases sõjas, Napoleoni sõdades, Krimmi sõjas, Esimeses ja Teises maailmasõjas. Arvukatest sõdadest korduvalt võitjana välja tulnud Suurbritannia on osaliselt tänu sõjalisele edule saavutanud maailmas võrdlemisi suure mõjuvõimu. Pärast külma sõja lõppu on Briti armee tihti osalenud välisekspeditsioonidel, näiteks ÜRO rahuvalvemissioonidel. Briti armeel on baase ka mitmes välisriigis.
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
KirjandusRedigeeri
- Walton, Clifford (1894). History of the British Standing Army. A.D. 1660 to 1700. Harrison and Sons.
- Williams, Noel T. St. John (1994). Redcoats and courtesans: the birth of the British Army (1660–1690). Brassey's.
VälislingidRedigeeri
- Ametlik koduleht (inglise keeles)