Braslava mõis
Braslava mõis (saksa keeles Breslau, läti keeles Braslavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas. Tänapäeval asub Lätis Limbaži piirkonnas Braslava vallas Braslava külas.
.jpg)
Mõisa juures kasvavad Braslava pargi lehis, Braslava pargi pärn ja Braslava allee tamm on looduskaitse all.[1]
Ajalugu muuda
Braslava mõis on selles kihelkonnas ainus, mis ei kuulunud varem Asti ordulinnusele. Kuningas Gustav II Adolf kinkis mõisa Axel Oxenstiernale, kes tagastas selle Hans von Mahleni lesele (Hans von Mahlenile kuulus mõis enne aastat 1622). Hiljem, mõisade reduktsiooni ajal, konfiskeeriti see siiski koos teiste Oxenstiernade valdustega. Aastal 1723 tagastati see Oxenstiernade suguvõsale. Aastal 1742 ostis selle kapten von Völkersahm, aastal 1780 aga ülemleitnant Weissmann. Aastal 1783 läks mõis von Ceumernite suguvõsa valdusse. [2]
Mõisa suurus muuda
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 8 ja 3/4 adramaad, sellele allus 263 mees- ja 300 naishinge.[3] Aastal 1757 oli adramaid 8 ja 3/4. Aastal 1734 oli mõisal adramaid kuus, aastal 1688 aga 8 ja 1/4. Aastal 1641 oli mõisa suurus kolm adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid kaheksa, aastal 1881 aga 7 ja 12/80, lisaks veel 12 ja 12/80 adramaad maad mõisale alluvate talude koosseisus.[5]
Karjamõisad muuda
Aastal 1816 kuulus mõisale kolm karjamõisa: Kungan, Kunne ja Klahmann.
Viited muuda
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 134
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.
- ↑ Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 133
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 160.