Brahman

(Ümber suunatud leheküljelt Braahman (teoloogia))

Brahman (sanskriti keeles ब्रह्मन [bráhman]) on india ja hinduismi filosoofias ja teoloogias kosmiline maailmahing, universumi alge, lõputu, igavene elu, energia ja jõu allikas.

Sõna 'brahman' pärineb sanskriti verbijuurest √bṛh (kasvama) ning seostub vägevusega, jõulisusega. Rigvedas tähendab brahman 'jõudu'; upanišadide ajal (750–500 eK) hakkas see tähendama pigem 'kosmilist jõudu'.

Hinduismi monoteistliku ja panteistliku teoloogia kohaselt on brahman Jumal kõrgeimas mõttes: lõpmatu, igavene ja ilma vormita, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust eksisteeriv, kõike ja kõiki läbiv muutumatu teadvuse allikas, igavene printsiip. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Kuna Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine, ilma omadusteta ja seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita-vedaanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Seda nimetatakse teda ka Paramātman või Paramātmā, st 'Ülim vaim'.

Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes vaimselt, leidub upanišadides tema kohta mitmeid viiteid. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see).

Vaata ka muuda