Boris Sepp

Boris Sepp (17. august 1894 Kuressaare24. november 1942 Gorki oblast) oli Eesti advokaat.

ElukäikRedigeeri

Boris Sepp sündis 18. augustil 1894 ja oli pärit Torgu vallast,[1] hariduse sai ta õigusteaduskonnas Tartu Ülikoolis.[2] Kuni 1922. aastani elas ta Venemaal, kus astus 1920. aastal bolševike parteisse ning tegutses Ust-Kamenogorski advokaatide kolleegiumi liikmena.[3] 1921. aastal taotles ta võimalust Eestisse opteeruda, mis talle ka anti ning Sepp kolis tagasi kodumaale.[4]

Eestis alustas Sepp karjääri kohtuministeeriumis, töötades 1922. aasta oktoobrist Rakvere-Paide rahukogu kohtu-uurijana Rakveres.[5] 1923. aastal kolis ta Pärnusse ja ta viidi tema enda palvel üle Viljandi-Pärnu rahukogu juurde,[6] kust ta taas omal palvel 1925. aastal Tartusse Tartu-Võru rahukogu tööd tegema kolis.[7][4] Sepa kohtuministeeriumi karjäär lõppes 6. märtsil 1926, kui ta omal palvel ametist vabastati.[8]

1920ndate lõpus kolis Sepp Mustveest Haapsallu ja töötas advokaadina. Mitu Sepaga seotud kohtujuhtumit tekitasid kõmu ja olid vastuolulised. Sepa 1927. aastal Sergei Kerlinski rahukogusse kaebamine auhaavamise tõttu lõppes hoopis dokumendi võltsimises süüdistuse esitamisega Sepale, sest Sepp muutis tunnistust lisades uue haavava sõna.[9] 1930. aastal kaebas Sepp Haapsalu linnapea Hans Alveri kohtusse etteheitel, et Alver töötab korraga kahel töökohal, kuid Sepp ei ilmunud ise kohtusse ega olnud ka tema kaebustel seaduslikku alust.[10] Olles solvatud Lääne Elu artiklitest, mis Sepa problemaatilisi tegevusi ja poja süüasja kirjeldasid, kaebas ta ka kohaliku lehe kohtusse, nõudes edasikaebuste kogunemisel lõpuks poolt miljonit senti ja lehe sulgemist.[11][12] Laimu pärast kaebas Sepp ka oma endise majaperenaise kohtusse. Sepa enda kaebas kohtusse politsei, kuna ta ei olnud oma pojale kaitserõugeid lasknud panna, mille peale kohtus Sepp väitis, et olid seda ise teinud.[13] Sepp läks ka Lääne maavalitsusega kohtusse, kuna ei soovinud maksta oma naise ravimise eest oma enda varast.[14] Petserimaal elades kaitses Sepp pussitajat, väites, et "pussitamine setu rahvakogunemisel olevat nende rahvuslik traditsioon",[15]

Sepp oli ka ühiskondlikult tegev. Mustvees oli Sepp Vene haridusseltsi esimeheks,[9] Haapsalus elades valiti ta 1930. aastal linna jaoks problemaatilise ajalooga[16] Tööerakonna[17] koosseisus linnavolikokku,[18] kus asus juhtima linna revisjoni komisjoni. Kuid ka linnavolikogus oli Sepaga probleeme, ta keeldus järgmisele revisjoni komisjonile kedagi teist peale enda kandidaadiks üles seadma, pidas pikki kõnesid linnavolikogul, vaidles otsuste vastu ja esitas päevakorrast väljas olevaid teemasid probleemidena.[19]

1932. aastal elas Sepp Petseris. Temast kujunes seal kohalik avaliku elu tegelane[20] ning ta andis välja ajalehte Setumaa, mis populaarsust ei saavutanud.[21] Samuti tegi ta uue katse poliitikasse minna, kandideerides Rahvusliku Keskerakonna alternatiivnimekirjas (nimekirju esitati kaks) Petserimaalt Riigikokku.[22] Sepp levitas Keskerakonna melu tekitavaid lendlehti, milles lubati erakõrtside sulgemist, armee laiali saata, maal lubati ametnike palka vähendada, samas kui linnas olid samad lendlehed sellele kategooriliselt vastu.[23] Samuti avaldas tähelepanu Keskerakonna valimisnimekirjas olevate liikmete endine punane taust.[24] Selle kõige tõttu polnud Sepp eriti populaarne: ta sai kokku 185 häält ja Riigikokku ei pääsenud.[25]

Seega pöördus Sepp õigustöö tegemisele ja äsja rajatud Petseri Töölisühingu juhtimisele. Kumbki väga kaua ei püsinud, töölisühing suleti politsei poolt ja klientuur oli tal Petseris väike[26][27] Petserist saadeti Sepp välja sisekaitseülema korraldusel 1933. aasta detsembrist ning tal keelati edaspidi elada piirkondades, kus kehtis kaitseseisukorra seadus. Väljasaatmise põhjuseks oli "riigivastaste organisatsioonide loomine ja kommunistlise kirjanduse levitamine".[4][28]

1930. aastate teisel poolel ajas Sepp Narvas kinnisvaraäri. Ka sel ajal käis Sepp kohtus, esiteks tülide pärast kinnisvara müügi pärast,[29] teiseks Narva politseikomissariga, sest Narva oli kaitseseisukorras ning Sepal ei olnud õigust seal olla.[30]

Baaside ajastul 1940. aasta algul värvati Sepp Nõukogude teenistusse.[31] 21. juunil 1940 sai temast Johannes Vares-Barbaruse valitsuse kohtuminister. Sepa siht ministritoolis oli "värskendada kohtunike, prokuratuuri ja teiste ametnike koosseise, et saaks võimule edumeelsemad kihid". Samas kinnitas ta, et eraomand Eestis jääb püsima ning kohtuministeerium suuri muudatusi ei vaja.[32] Saksa okupatsiooni ajal kirjeldasid lehed Seppa üheks punasematest Varese ministritest: Sepp olevat soovitanud juba valitsusse saades Hermanni torni Eesti lipu kõrvale ka Nõukogude lipu tõmmata ning minna Nõukogude saatkonda lugupidamist avaldama "rahvavalitsuse" ametisse aitamise eest.[33] Kokku püsis Sepp oma uuel positsioonil kaks nädalat ning ta vallandati juba 5. juulil.[34] Vallandamise põhjused üheselt selged ei ole, Tambek väidab põhjuseks olnud alkohoolsete jookide pidev tarbimine ja avalikkuses oma positsiooniga kiitlemine, samuti kohutavalt planeeritud amnestiaseadus, saksa okupatsiooni ajal väideti põhjuseks olevat "rida kompromiteerivaid andmeid".[35]

1940. aasta 25. novembril arreteeriti Sepp NKVD poolt. Teda süüdistati Eesti Vabariigis revolutsioonilise tegevuse lämmatamises, nimelt oli ta 1924. aastal kohtu-uurijana kuulanud üle Nanilsoni tapmises kahtlustatavaid isikuid. Samuti süüditati teda Eestisse opteerudes bolševike parteist lahkumises, Nõukogude võimu sisseseadmise toetamist karjeristlikel eesmärkidel ning toetust advokaatide kolleegiumi loomisele. 1941. aasta märtsis mõisteti talle viis aastat parandusliku töölaagrit ja ta suri Venemaal vangilaagris 1942. aastal.[4][36]

Süüdistused koostöös NKVD-gaRedigeeri

Boris Sepa puhul on esinenud korduvalt kahtlusi, et kas tegemist oli Nõukogude spiooniga. Siiski praeguse hetkeni absoluutseid tõendeid ei ole, et Sepp enne baaside ajastut Nõukogude Liidu kasuks töötanud oleks. Sepa puhul kahtlust tekitavad faktid on järgmised:

  • Sepp astus 1920. aastal enamlaste parteisse.
  • Sepa üheks tegevusvaldkonnaks oli Nõukogude Liiduga seotud pärandiküsimustega tegelemine.
  • Pärandiküsimuste tõttu käis Sepp sagedasti Nõukogude saatkonnas.
  • 1936. aastal kirjutatud kiri, milles Sepp lubas vajadusel punaarmees Saksamaa vastu sõdima tulla.
  • 1930. aastate keskel taotles Sepp Nõukogude kodakondsust. On selgusetu, miks see teoks ei saanud.
  • Fakt, et Sepp oli kindlasti värvatud Nõukogude poolele baaside ajastul.
  • Sepa nimetamine kohtuministriks hoolimata tema keerulisest iseloomust[4]
  • Punase ajalooga inimeste nimekirja etteotsa saamine Keskerakonnas Petseris ja probleemid Haapsalus kandideerides.
  • Punased loosungid valimiste ajal: sulgeme sõjaväe, paneme kinni erakõrtsid.
  • Petserist väljasaatmine "riigivastaste organisatsioonide loomise ja kommunistlise kirjanduse levitamise pärast"
  • Oma pere kasvatamine "vene keeles ja meeles".

Saksa okupatsiooni ajal väideti, et Sepa kinnisvaraga tegelemine 1930ndatel Eestis oli ka sihiga töötada Nõukogude Liidu kasuks. Kui Eestis surnu jättis endast järgi kinnisvara, mille pärija Nõukogude Liidus elas, oli Sepp see, kes Eestis kinnisvara maha müüs ja raha Nõukogude saatkonda toimetas.[27]

Eesti Poliitiline Politsei tundis huvi Sepa tegevuse vastu ja jälgis seda eriti pidevalt 1930ndatel. Seepärast keelati Sepal aastatel 1936–1939 ära viibimine kaitseseisukorras olevates piirkondades ning ka pärast keeldu ei tohtinud ta olla Tallinnas, Tartus ega Narvas. 1936. aastal korraldas politsei Sepa korteris läbiotsimise. Poliitilise Politsei andmetel oli Sepp olnud aastatel 1919–1921 tšekaas ning naasnud Eestisse Nõukogude luure huvides. Sepp olevat olnud kohati avalikult vaenuliku suhtumisega Eesti riiki ning ülistas Nõukogude korda.[4]

IsiklikkuRedigeeri

Borise isa Joann (Jaan) Sepp sündis 1865. aastal Saaremaal köstrile Georg Sepale. Ta õppis ja lõpetas 1887. aastal Riia Vaimuliku Seminari ja tuli Saaremaale tagasi preestriks. Perioodil 1893–1899 töötas Joann ka preestrina Tornimäel, 1904–1918 töötas ta usuõpetajana Võru koolides. Borise ema oli Aleksandra Sepp (neiupõlvenimi Panov, elas aastatel 1870–1947), kes sündis Saaremaal Leisis.[37] Borisel oli peres 4 õde-venda: Raissa, Valentin, Nikolai, Serafima, Ivan.[1][38]

Boris oli abielus Vanda Sepaga, kellega tal oli poeg Georg Sepp.[3] Abikaasa oli vene rahvusest ja lapsi õpetasid Sepad vene keeles ja meeles.[21] Narvas elamise ajaks oli Boris abielus juba Marie Sepaga.[30]

Seppa on tihti kujutatud nõukogudevaenulikes allikates Juunipöörde järel ka joodikuna. Esimest korda mainitakse tema kommet alkoholi liigselt tarbides rääkides tema elust, väites, et ta jõi maha töölisühingu rahad.[27] Samuti kujutab teda joodikuna oma teostes Elmar Tambek, kirjeldades teda kui ehtsat joomarit ning pool-, kui mitte pärishullu narkootikut ja süfiliitikut.[39]

Eri allikates iseloomustatakse Seppa välja konfliktse ja tujuka inimesena. Teda nimetatakse protsessihimuliseks, sest ta kaebas pidevalt kedagi kohtusse, näidatakse tüli norimas Haapsalu linnavolikogus teiste liikmete ja linnapeaga,[19] ta suutis minna tülli kohaliku lehe Lääne Elu toimkonnaga ja nad kohtusse kaevata, mistõttu temast leiab värvikaid artikleid.[11][40] Samas ei olnud tal oma kohtuprotsessides eriti edu, enamikul juhtudest ei ilmunud ta kohtusse[12] ning peaaegu kõikide ta kaebuste puhul kandis kohus otsuse Sepa kaebuse kahjuks.

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Dr. J. Vares-Barbarus peaministriks". Rahvaleht, 22.06.1940.
  2. "Uued vannutatud adwokaadid Haapsalus". Lääne Hääl : maarahva häälekandja, 14.03.1931.
  3. 3,0 3,1 [Saaga ERA.36.2.17007:1?284,1444,1430,448,0"Sepp, Boris"]. ERA.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Magnus Ilmjärv (2000). Acta Historica Tallinnensia. Tallinn. Lk 133-135. 
  5. "Ametisse nimetamine.". Kaja, 01.11.1922.
  6. "Ümberpaigutus". Riigi Teataja, 21.06.1923.
  7. "Ümberpaigutus". Riigi Teataja, 06.03.1925.
  8. "Ametist wabastused". Riigi Teataja, 09.03.1926.
  9. 9,0 9,1 "Adwokaat süüpingil". Postimees, 22.12.1928.
  10. "Haapsalu linnapea kaks kohta". Kaja, 16.05.1930.
  11. 11,0 11,1 "B. Sepp jällegi oma "au jalule seadmas"". Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 10.12.1939.
  12. 12,0 12,1 "Nõuti pool miljonit wangidele jõulukingiks". Päewaleht, 16.12.1931.
  13. "Advokaat B. Sepp pani pojale rõuged". Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 12.11.1930.
  14. "Läänemaa teateid". Kaja, 23.02.1933.
  15. "Märkmiku ja pliiatsiga Petserimaal". Nool, 17.06.1933.
  16. "Pooltosinat tööerakonna wõimumehi pogris". Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, 22.01.1930.
  17. "Haapsalu linnawolikogu walimiste puhul on esitatud 14. kandidaatide nimekirja". ("Wabameelsete Keskerakondlaste Üldkoondus. See nimi ongi tööerakonna salapärane mask, suitsukate, mille all parem ja sobivam sõprust teha hääletajate kodanikkudega."). Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, 04.01.1930.
  18. "Kes pääsesid raekotta ja kes jäid ukse taha?". Lääne Elu: Läänemaa häälekandja, 25.01.1930.
  19. 19,0 19,1 "Linnavolikogu mürts-koosolek: Wastasrinna naeruwäärt esinemine". Lääne Elu : Läänemaa häälekandja,, 28.03.1931.
  20. "Kadunud kommunistlik tegelane". Elu : Võru-Valga-Petserimaa töörahva häälekandja, 05.03.1932.
  21. 21,0 21,1 Peeter Pähkel. "Kas Petseris on kangeid mehi". Kaja, 05.02.1933.
  22. "114 nimekirja 1967 kandidaadiga". Postimees, 22.03.1932.
  23. "Keskerakonna ränk sissekukkumine". Järva Teataja, 12.05.1932.
  24. "Keskerakonna nimekiri kubiseb punapäelastest.". Kaja, 12.05.1932.
  25. "Rahwa liisk on langenud". Wõru Teataja, 25.05.1932.
  26. Herbert Lindmäe. "Petserimaa juunipöörises 1940". Vaadatud 29.09.2021.
  27. 27,0 27,1 27,2 "Punase kohtuministri "silmapaistvus"". Postimees, 03.01.1943.
  28. "Petserist saadetakse 4 meest wälja.". Kaja, 07.12.1933.
  29. "Adwokaadid protestivad". Uus Eesti Narva uudised, 11.10.1938.
  30. 30,0 30,1 "Ringkonnakohus karistas wandeadwokaati". Uus Eesti Narva uudised, 09.10.1937.
  31. Magnus Ilmjärv. "Välisriigid Eestis luurel: pilguheit sõjaeelsesse Eesti Vabariiki". Eesti Päevaleht, 02.05.2012.
  32. "Suur töö seisab ees". Sakala, 25.06.1940.
  33. "Nii see läks". Võrumaa Teataja, 22.06.1944.
  34. Kohtuminister vabastati ametist, Postimees (1886-1944), nr. 178, 5 juuli 1940
  35. (1943). Eesti rahva kannatuste aasta. Tallinn: Eesti Omavalitsus / Eesti Kirjastus. 
  36. "Karl Soonpää päevik 22. juunil 1940. aastal". ERR, 22.06.2020.
  37. Andmed pärit Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikust
  38. "SEPP Joann/Jaan Georgi P". Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaadatud 29.09.2021.
  39. Elmar Tambek. "Varese valitsus". Välis-Eesti : sõltumatu informatsiooni, kultuuriküsimuste ja majanduse ajaleht, 17.04.1949.
  40. "Wannutatud adwokat praktiseerib". Lääne Elu : Läänemaa häälekandja, 14.06.1931.