Bodie

See artikkel räägib hüljatud linnast USA California osariigis; Washingtoni osariigis asunud linna kohta vaata artiklit Bodie (Washington).

Bodie on kummituslinn Ameerika Ühendriikides California osariigi Mono maakonnas Nevada piiri lähedal. See rajati 1859. aastal kullakaevanduslinnana ja hüljati 1930. aastatel. Tänapäeval on linn üks suurimaid ja paremini säilinud kummituslinnu Ameerika Läänes. Linnas on säilinud 10% algsetest hoonetest. Paljud hooned näevad välja täpselt sellised, nagu elanikud need maha jätsid. Linnas ei ole püsielanikke. Linnas asuvad muuseum ja Bodie State Park.

15. oktoobril 1966 kanti riiklikku ajalooliste paikade registrisse (National Register of Historic Places).^[1]

Loodus muuda

Asukoht muuda

Bodie

Asukoht Californias

Bodie paikneb umbes 121 km kaugusel Tahoe järvest kagus ja 19 km kaugusel Bridgeportist idas. Keskmine kõrgus merepinnast on 2554 m.^[2]

Geoloogia muuda

Piirkonnas domineerivad andesiit ja bretša.

Ajalugu muuda

Asutamine muuda

California Ida-Sierra oli Ameerika Ühendriikide viimane ääremaa, mis asustati. 1849. aastal leiti Sierra Nevada idanõlval kulda ja puhkes California kullapalavik. Tuhanded inimesed saabusid lääne viljatutesse kõrbetesse ja lumistesse kõrgmäestikesse. 1850. aastate teiseks pooleks oli kulla kaevandamine vähenenud ja tuhanded maagiotsijad suundusid tagasi üle Sierra Nevada tundmatusse piirkonda. Mägedesse rajati jõgedest kulda pestes uusi teid. 1857 avastati väikse Dogtowni-nimelise asula lähedal kulda. Kaks aastat hiljem jätkus kullakaevandamine 13 km lõunas, kuhu tekkis Monoville'i asula.^[3]

W. S. Bodey (mõne allika järgi Waterman S. Bodey) avastas 1859. aastal Sierra Nevadas Mono järvest umbes 30 km kaugusel põhjas kulda. Samal aasta novembris hukkus ta tõenäoliselt lumetormis, kui oli teel Monoville'i moona ja toidu järele. Tema perekond asutas selles kohas Bodie linna ja alustas 1861 kullakaevandamisega. Linna nimi tuleneb hääldusveast, vältimaks sõna "body" ('laip') kasutamist.

Buum muuda

Bodie kõrtsi interjöör

1876 alustas linnas tööd Standard Company, kes avastas rikka kullasoone. Linna elanike arv hakkas sealt alates kiiresti kasvama ja kaks aastat hiljem elas seal ligi 5000 inimest. Standard Company kaevandus tootis järgmise 25 aastaga üle 15 miljoni dollari kasumit kullas.^[4]

Linna saabus üha rohkem kaevureid, mängureid ja ärimehi. 1879 oli linnas 10 000 inimest ja 2000 hoonet. Linnas oli umbes 30 kaevandust, 65 kõrtsi, mitu bordelli, mängusaalid, taoistliku templi ja oopiumiurkaga Hiinalinn, samuti mitmeid seaduslikke ärisid, sh kolm ajalehte, eri religioonide pühakojad, kolm pruulikoda, paar panka ja kool. Iga teine hoone ligi miili pikkusel peatänaval oli kõrts.^[4]

Nagu ka paljud teised buumilinnad, teenis Bodie varsti tuntuse vägivaldsuse ja seaduste puudumise poolest. Tapmised, röövimised ja tänavakaklused olid igapäevased juhtumid. Reverend F. M. Warrington kirjeldas 1881. aastal linna kui "patumerd, mida piitsutab iha- ja kiretorm".^[4] Ühe legendi kohaselt oli üks tüdruk käratsevasse linna kolimisest hirmunud, et palvetas "Goodbye God! We are going to Bodie" ("Head aega, Jumal! Me lähme Bodiesse.").^[5]

Hoonete ehitamiseks, kaevandusšahtide taladeks ja kütteks oli vaja freesitud puitu, kuid piirkonnas oli vähe metsi. 1881 ehitati Bodie & Benton Railroadi kitsarööpmeline raudtee, millega sai linna saematerjali sisse tuua. Nagu paljudes teistes Lääne linnades, palgati raudteele tööle odavat Hiina tööjõudu, mis põhjustas palju pahameelt kohalike töötute kaevurite hulgas. 1882 töötas 32 miili pikkune (u. 51,5 km) raudtee Bodie ja Mono Millsi vahel. Raudtee kulges Mono järve idakaldal. Paljude immigrantide ja endiste kaevurite eluasemed asusid Mono järve ümbruses ning nad lootsid maal kergelt ära elada. Esimestel Mono valgla rantšopidajatel oli tihti rikkalikult toitu ja toorainet ning nad varustasid nendega lähedal asuvaid kaevanduslinnu, Bodiet ja Lundyt.^[4]

Langus muuda

Buum sai läbi neli aastat pärast selle puhkemist ja 1882. aastal hakkas elu Bodies alla käima. Elanike arv oli linnas langenud 3000-ni, paljud väiksemad kaevandusettevõtted läksid pankrotti ja inimesed läksid paremaid võimalusi otsides piirkonnast minema.^[4]

Viited muuda

↑ ""National Register Information System"". National Register of Historic Places. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.12.2010. Vaadatud 14.04.2014.
↑ ""Bodie"". Geographic Names Information System, Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus. Vaadatud 14.04.2014.^{[alaline kõdulink]}
↑ Geissinger, lk 7
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 Bodie California - A Ghostly Ghost Town. Legends of America, kasutatud 2. jaanuar 2015
↑ Gary J. Hausladen. "Western Places, American Myths: How We Think about the West". University of Nevada Press. 2006, lk 289

Kirjandus muuda

Geissinger, Terri Lynn (2009). Bodie, 1859-1962. Arcadia Publishing. ISBN 978-0-7385-5986-5.
Sprague, Marguerite (2005). Bodie's Gold: Tall Tales and True History from a California Mining Town. University of Nevada Press. ISBN 0-87417-628-X.
McDonald, Douglas (1988). Bodie Boom Town-Gold Town: The Last of Californias Old-Time Mining Camps. Nevada Publications. ISBN 0-913814-88-1.

Välislingid muuda

[nris-1] ""National Register Information System"". National Register of Historic Places. Originaali arhiivikoopia seisuga 4.12.2010. Vaadatud 14.04.2014.

[2] ""Bodie"". Geographic Names Information System, Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus. Vaadatud 14.04.2014.^{[alaline kõdulink]}

[3] Geissinger, lk 7

[legendsofamerica-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 Bodie California - A Ghostly Ghost Town. Legends of America, kasutatud 2. jaanuar 2015

[5] Gary J. Hausladen. "Western Places, American Myths: How We Think about the West". University of Nevada Press. 2006, lk 289

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]