Bobrinski (vene keeles Бобринский, saksa keeles Bobrinsky) on aadlisuguvõsa, mis põlvnes keisrinna Katariina II ja vürst Grigori Orlovist. Tänapäeval elavad Bobrinskid Prantsusmaal, USA-s ja Venemaal.

Bobrinski suguvõsa krahvivapp

Ajalugu

muuda

Suguvõsa rajajaks oli keisrinna Katariina II ja tema armukese vürst Grigori Orlovi vallaslaps Aleksei Grigorjevitš Bobrinski (1762−1813). Kui alguses oli tema perekonnanimeks Romanov, siis hiljem sai ta talle läänistatud Tuula kubermangu Bobriki mõisa järgi nimeks Bobrinski. 1796. aastal anti talle Venemaa keisririigi krahvi tiitel.[1] Tema järeltulijad kuulusid Venemaa kõrgaadli hulka ja neist võrsus mitmeid kõrgeid sõjaväelasi ja riigitegelasi, sealhulgas kolm ministrit. Aleksei kolmest pojast hargnenud suguvõsaliinidest on alles kaks vanemat; noorem haru kustus meesliinis 1938. aastal. Pärast 1917. aasta sündmusi emigreerusid Bobrinskid enamjaolt välismaale, tänapäeval elavad nad Prantsusmaal ja USA-s. Venemaale jäänud suguvõsaliikmetest langesid paljud repressioonide ohvriks. Praegu elavad Venemaal zooloogiaprofessor krahv Nikolai Aleksejevitš Bobrinski (1890−1964) järeltulijad.

Bobrinskid rüütelkonna matriklis

muuda

Aleksei Bobrinski võeti esmalt Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse. Pärast matrikli taastamist immatrikuleeriti ta 12. jaanuaril (vkj) 1797 Liivimaa rüütelkonna matriklisse.[1] Lisaks sellele olid Bobrinskid kantud Moskva (1854), Peterburi ja Tuula kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse.

 
Suguvõsa rajajaks oli Katariina II ja Grigori Orlovi abieluväline poeg krahv Aleksei Grigorjevitš Bobrinski (1762−1813)

Suguvõsa liikmeid

muuda
 
Bogoroditski mõis

Bobrinski suguvõsa mõisavaldused

muuda
  • Kiievi kubermangus
    • Smela
  • Liivimaa eesti distriktis
  • Tuula kubermangus
    • Bobriki (1763−1918), Bogoroditski (XVIII sajand−1918)

Pildid

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980), lk 36.

Kirjandus

muuda
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 36.
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVII. Nachträge. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2008. Lk 99.
  • Бобринский, Алексей Александрович. Родословная графов Бобринских. 3. trükk. Смела, 1901 [1].
  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типографии Эдуарда Веймара, 1855. Lk 173-174 [2].
  • Долгорукой, Князь Федорь. Родословный сборникь (сь гербами). С.-Петербургь: Типография п. ф. "Электро-Типография Н. Я. Стойковой", 1913. Lk 3-6 [3].
  • Студенкин, Г. И. Родословие графов Бобринских. СПб.: Губ. тип., 1889 [4].

Välislingid

muuda