Bludov (saksa keeles Bludow) oli Leedu päritolu Venemaa aadlisuguvõsa, mis kustus 1902. aastal.

Bludovi suguvõsa krahvivapp

Ajalugu muuda

Päritolu küsimus muuda

Perekonna legendi kohaselt oli suguvõsa rajajaks vojevood Iona Blud (suri 1018), kes hukkus poolakate vastu võideldes. Suguvõsaliin algab siiski XV sajandil elanud Leedust pärit Fjodor Bludoviga.[1]

Hilisem ajalugu muuda

XVI sajandil teenisid Bludovid vojevoodidena. Suguvõsa vanem liin kustus meesliinis XVII sajandi lõpuks. Nooremast liinist oli pärit tõeline salanõunik Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864), kes oli Venemaa keisririigi sise- ja justiitsminister ning Riiginõukogu ja Ministrite Komitee esimees. 1842. aasta 18. aprillil (vkj) andis keiser Nikolai I talle krahvitiitli. Suguvõsa kustus meesliinis tema noorema poja riiginõunik krahv Vadim Dmitrijevitš Bludovi (1819−1902) surmaga.

Bludovid rüütelkonna matriklis muuda

Krahv Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) võeti 1833. aasta 20. veebruaril (vkj) Eestimaa rüütelkonna matriklisse.[2]

 
Dmitri Nikolajevitš Bludov (1785−1864) sai 1842. aastal krahvitiitli

Suguvõsa liikmeid muuda

Pildid muuda

Bludovi suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Vladimiri kubermang:
    • Romanovo

Viited muuda

  1. Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типо графии Эдуарда Веймара, 1856, lk 265.
  2. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 300.

Kirjandus muuda

  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 35-36.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 300-301 [1].
  • Долгоруков, Пётр Владимирович. Российская родословная книга. Часть вторая. Санктпетербургь: Печатано вь типо графии Эдуарда Веймара, 1856. Lk 265-268 [2].

Välislingid muuda