Ava peamenüü
Black Hills Lõuna-Dakota osariigis
Black Hillsi satelliidifoto reljeefivarjutusega

Black Hills [bläkk hillz] (inglise keeles 'mustad mäed'; lakota keeles Ȟe Sápa, šaieeni keeles Moʼȯhta-voʼhonáaeva) on mäestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide Lõuna-Dakota osariigi lääneosas ja Wyomingi osariigi kirdeosas.

Mäestiku kõrgeim tipp on Harney (2208 m).

Mäestiku ingliskeelne nimi on tõlge lakotakeelsest väljendist Pahá Sápa (mäed, mis on mustad).

Mäestikuala kogupindala on üle 13 000 km².

ElustikRedigeeri

Üle 5000 km² Black Hillsist hõlmab riigimets. Puittaimedest domineerivad kanada kuusk ja kollane mänd.

Faunas on esindatud ameerika piison, hirvlased, harksarvik, lumelammas, puuma, rohtlahaukur, ameerika nugis, orav, põhja lendorav, kuldkõht-marmot. Mäestikujõgedes elab forell.

AjaluguRedigeeri

Enne eurooplastest uusasukate jõudmist asustasid mäestikupiirkonda lakota hõimud, kes 18. sajandil olid sellelt alalt tõrjunud välja šaieenid. 1874. aastal leiti Black Hillsis kulda, millele järgnenud kullapalaviku perioodil tekkis mitmeid kaevandusi ja kaevanduslinnu, sealhulgas Deadwood, Lead, Custer, Keystone. Leadis asuv Homestake'i kullakaevandus oli sulgemise ajal 2002. aastal läänepoolkera suurim ja sügavaim (2438 m) kaevandus.[1] Sellest maardlast kaevandati kogu tegevusaja vältel kokku umbes 1,25 miljonit kilogrammi kulda.

Mount Rushmore'i memoriaalRedigeeri

Tuntuim vaatamisväärsus on Mount Rushmore'i memoriaal kaljuseina raiutud Ameerika Ühendriikide presidentide George Washingtoni, Thomas Jeffersoni, Theodore Roosevelti ja Abraham Lincolni skulptuuridega. Memoriaali külastab aastas üle 2 miljoni turisti.

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri