Harilik suitsik
Harilik suitsik (Bjerkandera adusta) on suitsiku perekonda kuuluv seeneliik.
| Harilik suitsik | |
|---|---|
 Harilik suitsik Bjerkandera adusta | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Torikulaadsed Polyporales |
| Sugukond |
Phanerochaetaceae |
| Perekond |
Suitsik Bjerkandera |
| Liik |
Harilik suitsik |
| Binaarne nimetus | |
|
Bjerkandera adusta | |
Suitsikud meenutavad välimuselt taklu (Trametes), kuid värsked, üsna tugevad viljakehad murduvad painutades juustutaoliselt. Viljakehad on üheaastased. Viljakeha on kübarjas, kuid sageli alusel puutüvele laiuv, harva liibuv; väike, õhuke, riiulitaoline. Kasvab sageli paljukübaraliste kogumikena. Pind sile ja matt. Algul pruunikasvalge, justkui hallituskirmega, hiljem hiirhall või suitsupruun ja sageli tumedavöödiline, lõpuks mustjashall. Serv terav, kasvamise ajal valge, kuid muljumiskohad ja vanemalt kogu serv muutub mustaks. Liibuva osa serv on valge.
Harilik suitsik meenutab vööt-takla (Trametes ochracea) ja poolliibuvat antrodielli (Antrodiella pallescens), kuid nemad on sitked ja valge torukestekihiga. Liibunud viljakeha sarnaneb väga halli sametkorgiku (Cinereomyces lindbladii) omaga, kellel on selge värske lõhn ja murdepind peaaegu ühevärviline. Harilik suitsik murdub värskelt nagu juust, kuivalt aga raksatades. Parimaks tunnuseks on murdepinnal näha olev selge värvierinevus heleda seeneliha ja tumeda torukestekihi vahel.
Eestis tavaline kogu maal metsades ja parkides paljudel lehtpuudel (haab, kask, lepp ja tamm). Harvem võib teda leida okaspuude kändudel, püstistel surnud ja lamatüvedel (kadakas, kuusk, mänd, nulg).
Kirjandus muuda
- Tuomo Niemelä, Torikseened Soomes ja Eestis, Tartu: Eesti Loodusfoto, 2008.
Välislingid muuda
- Harilik suitsik andmebaasis eElurikkus
