Birger Brosa

Rootsi poliitik

Birger Brosa (surnud 9. jaanuaril 1202 Visingsöl) oli Rootsi jarl aastatel 11741202.

Jarl Birger Brosa kujutis

Brosa tähendab 'naeratav' ja seda lisanime kasutatakse Lääne-Skandinaavia allikates alates 13.-14. sajandist. 1180. aastatel tituleeriti teda kui dux Sweorum (Rootsi hertsog)[1].

Birger Brosa oli Bengt Snivili ja Birgitta Haraldsdotter Gille poeg. Üks tema vendadest oli Magnus Minnesköld, Birger Jarli isa.

Ta oli oma aja võimukaim mees Östergötlandis, sest ta omas lisaks oma suguvõsa mõisale Bjälbos veel mitut mõisa Östergötlandis, Närkes ja Värmlandis. Tõenäoliselt omas ta mõisaid ka Södermanlandis. Birger Brosa oli Riseberga kloostri suur rahaline toetaja.

Umbes 1197. aastal tegid sakslased (eesotsas Toreida Theodorich), rootslased (eesotsas jarl Birger Brosaga) ja ojamaalased rüüsteretke Virumaa rannikule[2][3]. Taani allikad räägivad, et 1197 oli kuningas Knud teinud sõjakäigu Eestisse[4].

Tema suur võim aitas Rootsis pikka aega rahu hoida. Pärast tema surma puhkes kohe verine võimuvõitlus.

Birger kasutas oma vapil liiliat.

Lapsed

muuda

Kujutamine kirjanduses

muuda

Rootsi kirjaniku Jan Guillou triloogias Arn Magnussonist on Birger Brosa Arni isa Magnuse poolvend. Teda kehastab filmides "Arn – templirüütel" ja "Arn – Riik tee lõpus" Stellan Skarsgård.

Viited

muuda
  1. "Svenskt diplomatariums huvudkartotek över medeltidsbreven nr 245". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2007. Vaadatud 15. veebruaril 2010.
  2. Eesti kronoloogia, 2007: 21
  3. HCL: I.13
  4. Eesti kronoloogia, 2007