Bhāsa (4. sajand või varem) oli India sanskritikeelne näitekirjanik.

Tema teosed olid 20. sajandi alguseni teada ainult varajaste sanskritikeelsete teadete järgi. Üks India õpetlane leidis 13 paljude klassikaeelse ajajärgu tunnustega näidendit, mis tõenäoliselt kuuluvad Bhāsale.

Tema meistriteoseks peetakse näidendit "Svapnavāsavadattā". Kuuevaatuselise näidendi aines pärineb India jutuajamisest.

Kaheksa tema näidendi süžee on võetud "Mahābhāratast" ja "Rāmājanast".