Berg (riik)

Berg oli riik – algul krahvkond, hiljem hertsogkond – Saksamaal Reinimaal. Selle pealinn oli Düsseldorf. See eksisteeris selge poliitilise üksusena 12. sajandi algusest 19. sajandini.

(Grafschaft) Herzogtum Berg (de) (Graafschap) Hertogdom Berg (nl) Bergi (krahvkond) hertsogkond 1101–1815
Vapp
Alam-Reini-Vestfaali ringkonna kaart umbes aastal 1560, Bergi hertsogkond punasega
Valitsusvorm	feodaalmonarhia
Osa	Saksa-Rooma riigist
Pealinn	Düsseldorf

Ajalugu

Tõus

Bergi krahvid tekkisid aastal 1101, kui Ezzonite dünastia noorem liin, mille juured ulatuvad tagasi 9. sajandi Lotharingiasse, sai 11. sajandil kõige võimsamaks dünastiaks Reini alamjooksu piirkonnas.

Aastal 1160 jagunes territoorium kaheks osaks, ühest neist sai hiljem Marki krahvkond, mis tuli pereliini valduste hulka tagasi 16. sajandil. Aastal 1280 viisid krahvid oma õukonna Burgi lossist Wupperi jõel Düsseldorfi linna. Kõige võimsam varajastest Bergi valitsejatest, Engelbert I von Köln, suri atentaadi tagajärjel 7. novembril 1225. Krahv Adolf V võitles aastal 1288 võitjate poolel Worringeni lahingus Gelderni vastu.

Bergi võim kasvas veelgi 14. sajandil. Jülichi krahvkond ühines Bergi krahvkonnaga aastal 1348 ja aastal 1380 ülendas keiser Wenzel Bergi krahvid hertsogiks, pannes seega aluse Jülich-Bergi hertsogkonnale.

Pärilusprobleemid

Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkonnad umbes aastal 1540

Aastal 1509 korraldas Kleve hertsog Johann III strateegilise abielu Jülich-Bergi hertsogi Wilhelm III tütre Mariaga, kellest sai oma isa valduste Jülichi, Bergi ja Ravensbergi krahvkonna pärija. Saksa-Rooma riigi Saali tavaõiguse järgi põhjustas see vara ülemineku naissoost pärija abikaasale (naised ei saanud omada vara muul viisil kui abikaasa või eestkostja kaudu). Tema isa surmaga aastal 1521 Jülich-Bergi hertsogid hääbusid ja valdus läks seega Johanni võimu alla – koos isiklike valduste, Marki krahvkonna ja Kleve hertsogkonnaga personaalunioonis. Selle liidu tulemusena hoidsid Jülich-Kleve-Bergi hertsogid enda kontrolli all enamikku tänapäeva Nordrhein-Westfaleni liidumaast, välja arvatud Kölni peapiiskopi ja Münsteri piiskopi kirikuriigid.

Siiski hääbus aastal 1609 ka uus hertsogidünastia, kui viimane hertsog suri vaimuhaigena. See viis pika vaidluseni paljude territooriumide pärimise üle enne valduste jagamist aastal 1614: Neuburgi pfaltskrahv, kes oli pöördunud katoliiklusse, annekteeris Jülichi ja Bergi; samas Kleve ja Mark läksid Brandenburgi kuurvürstile Johann Sigismundile, kes seejärel sai ka Preisimaa hertsogiks. Pärast Pfalzi kuurvürstkonda valitsenud vanema dünastia hääbumist aastal 1685 päris Neuburgi liin kuurvürstkonna ja tegi Düsseldorfi oma pealinnaks, kuni päris aastal 1777 ka Baieri kuurvürstkonna.

Prantsuse revolutsioon, Bergi suurhertsogkond

Hertsogipalee Düsseldorfis, 1798. aasta vasegravüür, Laurenz Janscha. Palee põles aastal 1872 maha

Jülichi (prantsuse Juliers) okupatsioon (1794–1801) ja anneksioon (1801) Prantsusmaa poolt Prantsuse revolutsioonisõdade ajal eraldas Jülichi ja Bergi hertsogkonnad. Aastal 1803 eraldati Berg teistest Baieri territooriumidest ja see läks Wittelsbachide noorema haru valitsemise alla. Aastal 1806 sai Saksa-Rooma riigi lõpu tagajärjel sündinud Saksa maade ümberkorraldamisel Bergist suurhertsogkond, mida valitses Napoleoni õemees Joachim Murat. Murat' vapp ühendas Bergi punase lõvi Kleve hertsogkonna vapiga. Ankur ja nuiad lisandusid, kuna Murat oli suuradmiral ja keisririigi marssal. Napoleoni õe Caroline Bonaparte'i abikaasana oli Murat'l õigus kasutada ka keiserlikku kotkast.

Aastal 1809, aasta pärast Murat' ülendamist Bergi suurhertsogist Napoli kuningaks, sai Bergi suurhertsogiks prints Napoleon Louis Bonaparte (1804–1831, Napoleoni venna Louis Bonaparte'i vanem poeg, Hollandi kuningas); Prantsuse bürokraadid valitsesid territooriumi lapse nimel. Suurhertsogkonna lühike elu sai otsa Napoleoni kaotusega aastal 1813 ja järgnenud rahutingimustega.

Jülich-Kleve-Bergi provints

Pärast Viini kongressi aastal 1815 sai Berg Preisi kuningriigi Jülich-Kleve-Bergi provintsi osaks. Aastal 1822 ühendati see provints Alam-Reini suurhertsogkonnaga Reini provintsi moodustamiseks.

Bergi valitsejad

Bergi hertsogkonna kaart, Prantsuse kartograaf Nicolas Sanson aastal 1696

Bergi suurhertsogkond aastal 1812

Bergi suurhertsogkonna vapp

Ezzonite dünastia

• Hermann I Pusillus, Lotharingia pfaltskrahv
• Adolf I, Deutzi foogt
• Adolf II, Deutzi foogt

Bergi dünastia

• 1101–1106 Adolf I
• 1115–1160 Adolf II
• 1160–1189 Engelbert I
• 1189–1218 Adolf III
• 1218–1225 Engelbert I von Köln, Kölni peapiiskop, Bergi regent
• 1218–1248 Irmgard, Bergi pärijanna, abiellus aastal 1217 Limburgi hertsogi Heinrich IV-ga

Limburgi dünastia

• 1218–1247 Heinrich IV
• 1247–1259 Adolf IV
• 1259–1296 Adolf V
• 1296–1308 Wilhelm I
• 1308–1348 Adolf VI

Jülichi(-Heimbachi) dünastia, krahvid

– ühendatud Ravensbergiga –

• 1348–1360 Gerhard
• 1360–1380 Wilhelm II; aastast 1380 hertsog

Jülichi(-Heimbachi) dünastia, hertsogid

– ühendatud Ravensbergiga (välja arvatud 1404–1437) ja pärast 1423 ühendatud Jülichi hertsogkonnaga –

• 1380–1408 Wilhelm I
• 1408–1437 Adolf
• 1437–1475 Gerhard
• 1475–1511 Wilhelm II

Marki dünastia, hertsogid

– aastast 1521 osa Jülich-Kleve-Bergi ühendatud hertsogkondadest–

• 1511–1539 Johann
• 1539–1592 Wilhelm III
• 1592–1609 Johann Wilhelm I

Wittelsbachi dünastia, hertsogid

– ühendatud Jülichi ja Pfalz-Neuburgiga, aastast 1690 ka Pfalzi kuurvürstkonnaga, aastast 1777 ka Baieriga–

• 1614–1653 Wolfgang Wilhelm
• 1653–1679 Philipp Wilhelm
• 1679–1716 Johann Wilhelm II
• 1716–1742 Karl Philipp
• 1742–1799 Karl Theodor
• 1799–1806 Maximilian Joseph
  • 1803–1806 Wilhelm, Baieri hertsog (administraator)

Prantsuse suurhertsogid

• 1806–1808 Joachim Murat
• 1808–1809 Napoleon Bonaparte
• 1809–1813 Napoleon Louis Bonaparte (regent Napoleon Bonaparte)

Vaata ka

• Bergisches Land