Disambig gray.svg  See artikkel on 1675. aastal aadeldatud suguvõsast; 1752. aastal aadeldatud suguvõsa kohta artiklit Berens von Rautenfeld ja Rostockist pärit suguvõsa kohta Berens.

Berendsi suguvõsa aadlivapp

Berends oli Liivimaa ja Eestimaa aadlisuguvõsa.

AjaluguRedigeeri

Berendsi suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. 1675. aastal tõstis Rootsi kuningas Karl XI major Jakob Berendsi (suri pärast 1689) aadliseisusse, kuid rüütelkonda teda ei introdutseeritud.[1] Tema järeltulijad võeti 1797. ja 1798. aastal Liivimaa ning 1820. aastal Eestimaa rüütelkonna matriklisse. Suguvõsa kustus ilmselt XX sajandil.

Suguvõsa liikmeidRedigeeri

MõisavaldusedRedigeeri

 
Nõmmküla mõisa peahoone. Suguvõsa valdus 1840−1903
  • Eestimaa:
    • Kiikla (Kieckel) (1847−1853), Nõmmküla (Nömküll) (1840−1842 pandi-, 1842−1903 pärusvaldus)
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Drabeši (Drobbusch) (1676−1684, pandivaldus), Ķēči (Fossenberg) (1794−1832, pandi- ja pärusvaldus)

ViitedRedigeeri

  1. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, lk 19.

KirjandusRedigeeri

  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd II. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1929. Lk 964-971.
  • Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875. Lk 18 [1].

VälislingidRedigeeri