See artikkel räägib mõõtühikust, perekonnanime kohta vaata artiklit Bell (perekonnanimi); California linna kohta vaata artiklit Bell (California).

Bell (tähis B) on logaritmiline mõõtühik, mis võrdub füüsikalise suuruse väärtuse ja samanimelise lähtesuuruse väärtuse suhte kümnendlogaritmiga (logaritmiga alusel 10).[1] Mõõtühik on saanud nimetuse šoti teadlase Alexander Graham Belli järgi.

Bellide arvutusvalemid on erisugused olenevalt sellest, kas on tegemist energiasuurustega (ingl power quantity), näiteks energia, võimsus, heliintensiivsus, või väljasuurustega (ingl field quantity), näiteks elektrivälja tugevus, elektripinge, voolutugevus, helirõhk.

Kahe energiasuuruse ja suhe bellides:

Kui näiteks , siis bell. Juhul kui võrdlussuurus on lähtesuurusest väiksem, siis on bellid miinusmärgiga; näiteks kui , siis belli.

Kuna energiasuurused on võrdelised väljasuuruste ruuduga ja logaritmi omaduse kohaselt log a2 = 2 log a, siis avaldub väljasuuruste ja suhe bellides kujul:

Kui näiteks siis bell.

Elektrotehnikas, elektroonikas, sidetehnikas ja akustikas kasutatakse belli asemel selle osaühikut detsibell (dB):

1 dB = 0,1 B ja vastavalt 1 B = 10 dB.

Siis energiaühikute korral ja väljaühikute korral

Mõnel juhul on lähtesuuruseks ehk baassuuruseks või teatav kindlaks määratud väärtus (näiteks heliintensiivsuse korral kuuldelävele vastav helirõhk 2∙10–5 Pa). Siis nimetatakse logaritmilist väärtust vaadeldava suuruse tasemeks ehk nivooks.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ENE 1. köide, 1985