Ava peamenüü

B8-vitamiin ehk inositool on vitamiin, mida nimetatakse ka skleroosivastaseks vitamiiniks[1].

Saamine ja omastamineRedigeeri

Inimene saab inositooli nii loomsetest kui ka taimsetest saadustest, samuti toodab seda soole mikrofloora. Seedekulglasse sattuv ja ka soole mikrofloora toodetav inositool imenduvad peensoolest.

Imendumist pärsivad liigne alkohol ja kohv.

Kudedes võib ta esineda inositoolina, fosfolipiidide (fosfatidüülinositoolid) komponentidena ja inositoolfosfaatidena. Inositooli leidub rohkesti närvikoes.

Inositooli väljutatakse uriiniga 30–40 mg ööpäevas, diabeedi korral suureneb väljutatav hulk oluliselt.

Allikad: neerud, süda, kartul, mais, tsitrusviljad, oad, pähklid.

BiofunktsioonidRedigeeri

Inositool on vajalik biomembraanides ja muudes struktuurides olevate fosfolipiidide (fosfatidüülinositoolid) sünteesil. Inositoolfosfaadid on olulised sekundaarsed vahendajad signaaliülekandes. Inositooli vajatakse juuste, luukoe ja seedetrakti limaskesta normaalseks arenguks. Inositool reguleerib ka kolesterooli metabolismi.

DefitsiitRedigeeri

Defitsiidi kohta on väga vähe andmeid. See võib tekkida alkoholismi ja teatud antibiootikumide kasutamisel, kuna osa inositoolist toodab soole mikrofloora. Sulfoonamiidide kasutamine, ülemäärane diurees ja diabeet põhjustavad organismis inositooli sisalduse vähenemist.

Defitsiidi tunnused:

Kasutamine ja toksilisusRedigeeri

Inositooli RDA ehk soovitatava ööpäevase koguse kohta andmed puuduvad. On kalkuleeritud, et ööpäevane toit peaks sisaldama 600–900 mg inositooli.

Inositooli manustamine on hädavajalik defitsiidile viitavate sümptomite korral. Selle oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne alkoholismi, rasvumise, kiilaspäisuse, diabeedi ja muude haiguste korral. Inositooli adekvaatne manustamine on hädavajalik ka tippspordis.

Inositooli tuleb manustada koos tiamiini, riboflaviini, pantoteenhappe, C-, E- ja B12-vitamiini ning koliiniga.

Inositooli toksilist toimet pole kirjeldatud.

ViitedRedigeeri