Ava peamenüü

Avo Üprus (sündinud 10. jaanuaril 1954) on eesti vaimulik ja kirjanik.

Avo Üprus
Üprus, Avo.IMG 0500.JPG
Avo Üprus esinemas IRL-i suurkogul (2015)
Sündinud 10. jaanuar 1954
Rahvus eestlane
Alma mater EELK Usuteaduste Instituut
Haridus religioon

Ta on tegelenud kuriteoennetuse ja ohvritoega[1] ning korraldab aastast 1988 vanglates tehtavat vabatahtlikku tööd. Ta on kuulunud Riigikokku ja Tallinna linnavolikokku ning on Isamaa volikogu ja Tallinna juhatuse liige.[1]

HaridusRedigeeri

Üprus lõpetas Tartu 8. Keskkoolis põhikooli 1969. aastal ning on õppinud Viljandi Kultuurhariduskoolis näitejuhtimist (ei lõpetanud). 1980. aastal lõpetas ta Keila Kaugõppekeskkooli.[2]

Üprus ordineeriti 20. märtsil 1991 aseõpetajaks, õpetajaõigused sai ta 11. jaanuaril 2001. 1999. aastal lõpetas ta EELK Usuteaduse Instituudi, sotsiaalteaduste magistriks sai ta 2001. aastal.[3]

TööRedigeeri

Üpruse elutöö on seotud religiooniga. Aastatel 1991–1996 ja 2016–2018 oli ta Tallinna praostkonna vikaarõpetaja, aastatel 1991–1996 Tallinna Peeteli koguduse hooldajaõpetaja ning 2000–2016 sama koguduse õpetaja. Aastast 2018 on ta Harkujärve koguduse hooldajaõpetaja.

Aastatel 2003–2007 oli ta Riigikogu (X koosseisu) liige, aastatel 2007–2011 töötas regionaalministri nõunikuna[3] ning aastal 2013 osales kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel.[4]

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Avo Üprus on abielus, tal on kaks poega ja kaks tütart.[1] Tema ema on arst ja pedagoog Anne Schotter, kasuisa Leo Schotter, emapoolne vanaisa neuroloog Voldemar Üprus, vanatädid kunstnik Hilda Üprus ja kunstiajaloolane Helmi Üprus.

TeosedRedigeeri

  • näidend „Pöial-Liisi“ (1988, koos Tiiu Aasmäega)
  • luulekogu „Aja raamat“ (1988)
  • filmistsenaarium „Vaata, siin on inimene“ (1989, režissöör Elo Tust)
  • romaan „Koopainimesed“ (1990)
  • luulekogu „Hälin ja aeg“ (1990)
  • luulekogu „Müütide varjust“ (1995)
  • diplomitööl põhinev raamat „Õigus halastusele. Eesti kiriku kriminaaltöö ja hingehoiu osa selles“ (2000)
  • näidend „Akvaariumihaid“ (2003)
  • luulekogu „Toompea vang“ (2007)
  • „Eluaegne vangistus. Eluaegse vanglakaristuse kandmine ja sellest vabastamine“ (2014)

ViitedRedigeeri