Avatud nimekiri

Avatud nimekiri iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli.

Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus riikides.

Avatud nimekirja variandid

• Kandidaat peab koguma vähemalt kvoodi, tavaliselt Hare'i või Droopi kvoodi. Kui näiteks nimekiri võitis 6 kohta, aga ainult 1 kandidaat sai kvoodi, siis 6 – 1 = 5 kandidaati tuleb läbi suletud nimekirja.
• Kandidaat peab koguma vähem kui kvoodi. Näiteks Hollandis tuleb kandidaadil koguda 0,25 standardkvooti. Kui näiteks nimekiri võitis kokku 6 kohta, aga ainult 4 kandidaati sai vähemalt 0,25 kvooti, siis 6 – 4 = 2 kandidaati tuleb läbi suletud nimekirja.
• Täisavatud nimekiri. Kandidaatide järjekord nimekirja sees määratakse kindlaks vastavalt kogutud isiklikule häälte hulgale. Seda kasutatakse näiteks Soomes Euroopa Parlamendi valimistel.

Samuti on võimalik, et valija võib anda hääle parteile kui tervikule, näiteks Rootsis. Saab valida ka kandidaadi poolt, aga ainult valimissedelil vastava linnukese tehes. Praktikas saab kinnist nimekirja eelistav valija hääletada oma lemmikpartei esinumbri poolt.

Välislingid

• Valimistulemuste kindlakstegemine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, valimised.ee, vaadatud 04.10.2017