Autoralli maailmameistrivõistlused

Autoralli kõige kõrgetasemelisemad võistlused maailmas

Autoralli maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Rally Championship, lühend WRC) on autoralli kõige kõrgetasemelisemad võistlused maailmas. Neid korraldatakse alates 1973. aastast autotootjatele ja 1977. aastast autojuhtidele. Eraldi tiitel antakse ka kaardilugejale. Võistlused toimuvad FIA egiidi all.

Ott Tänak 2012. aasta Suurbritannia rallil

2019. aastal sõitis sarjas neli ametlikku autotootjat (Citroën, Hyundai, M-Sport ja Toyota) ning kavas oli 14 etappi.

Ajalugu muuda

Autoralli maailmameistrivõistlused moodustati tuntud rahvusvahelistest rallidest, millest üheksa olid varem osa rahvusvahelisest tootjate meistrivõistlustest (IMC), mis vaidlustati aastatel 1970 kuni 1972. 1973. aasta autoralli maailmameistrivõistlused olid WRC avahooaeg ja algas Monte Carlo ralliga 19. jaanuaril.

1980. aastatel hakkasid populaarsust koguma võimsamad nelikveolised autod, mis asendasid tagumise ratta veoga autod. FISA (Fédération Internationale du Sport Automobile) legaliseeris nelikveo 1979. aastal, kuid enamiku tootjate arvates oli see liialt keeruline ja ei usutud selle edusse. Pärast seda, kui Audi tegi esimesed katsetused oma uue nelikveolise Quattroga ja saavutas edu, alustasid ka teised tootjad oma nelikveoliste projektidega (Lancia Delta HF Integrale).

1986. aasta algas soomlaste Henri Toivoneni ja Aléni muljetavaldavate sõitudega Lancia uue turbo Delta S4-iga, mis võib kruusateel teatavasti kiireneda 0–100km/h 2,3 sekundiga.

Kuna plaanitud S-grupp tühistati, muutusid A-grupi reeglid WRC-s normiks kuni 1997. aastani. WRC osana korraldati juba 1986. aastal eraldi A-grupi meistrivõistlused, mille võitis rootslane Kenneth Eriksson Volkswagen Golf GTI-ga 16 V.

1997. aasta autoralli maailmameistrivõistluste jaoks kehtestati WRC reeglid asendamaks grupp A-d. Soomlane Marcus Grönholm võttis sarja esimesel täisaastal autojuhtide tiitli ja tootjate krooni võitis Peugeot. Inglane Richard Burns võitis Subaru Impreza WRC-ga 2001. aasta tiitli, kuid Grönholm ja Peugeot võtsid mõlemad tiitlid tagasi 2002. aastal. 2003. aastal sai Norra Petter Solberg Subaru autojuhtide meistriks ja Citroën jätkab Prantsuse tootjate edu. Citroëni juht Sébastien Loeb jätkas oma Citroën Xsara WRC-ga järgmiste hooaegade juhtimist, tulles 2012. aastal maailmameistriks üheksandat korda järjest. Volkswagen Motorsport astus meistrivõistlustele 2013. aastal ja Sebastien Ogier juhtis sarjas kuue järjestikuse tiitliga. 2017. aastal kehtestati uued meistrivõistluse reeglid, mis tõid rajale kiiremaid ja agressiivsemaid autosid.

Aastal 2018 võitis Toyota Gazoo Racing WRT autoralli maailmameistrivõistlused, teenides Toyotale nende esimese tootja tiitli alates 1999. aastast.[1] Tommi Mäkineni meeskonna juhtimisel sai temast esimene inimene rallisõidu ajaloos, kes tuli meistriks nii autojuhi kui ka meeskonnaülemana.

Esimese etapivõidu tõi Eestisse Markko Märtin 2003. aasta Kreeka rallilt. Esimese eestlasena tuli maailmameistriks 2019. aastal Ott Tänak. Ott Tänak tegi oma debüüdi autoralli maailmameistrivõistluste sarjas 2009. aasta Portugali rallil. 2012 liitus ta võistkonnaga M-Sport World Rally Team ning sama aasta Rootsi rallil sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta Sardiinia rallil. Sama hooaeg lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal Eesti aasta sportlaseks. 2020. aastast sõidab Tänak Hyundai meeskonnas. 2023. aastast sõidab Ott Tänak Fordi meeskonnas.

Ülemaailmne koroonapandeemia jättis oma jälje 2020. aasta hooajale, kus tühistati mitmed rallid. Neis oludes pakuti ühe etapi korraldamist ka Eestile ja nii liitus WRC-sarjaga Rally Estonia.

Ülesehitus muuda

Hooaeg algab jaanuaris ning võistlustel on karikasarja süsteem. Igal rallil (etapil) jagatakse parimatele punkte ning hooaja lõpus enim punkte kogunud sõitja, kaardilugeja ja autotootja saavad karika.

Etapp koosneb mitme päeva peale jaotatud kiiruskatsetest. Üks etapp kestab tavaliselt 4 päeva (neljapäevast pühapäevani), kuid ettevalmistus toimub juba varem. Enne ralli algust (teisipäev/kolmapäev) on võimalik kogu võistlustrass piiratud kiirusega läbi sõita ning koostada rajalegend, mida kaardilugeja loeb sõidu ajal sõitjale.[2] Enne esimest ametlikku kiiruskatset sõidetakse ka soojenduskatse (shakedown). Asfaldirallidel on meeskonnal kaasas ka spetsiaalne rajaauto koos juhiga (gravel crew), kes sõidab enne kiiruskatsete algust need tänavaautoga läbi ning edastab infot sõitjale ning meeskonnale.[3] Igal rallil on kavas ka "Power Stage" kiiruskatse, mis üldjuhul on ralli viimane katse ning see annab lisapunkte. [4]

Võistluspäeva sisse kuulub ka tavaliselt mehaanikute ülesandeks jääv autoremont boksis. Peale kiiruskatsete lõppu ning autasustamist toimub ka autode tehniline kontroll.

Kiiruskatsed on elektroonilise ajavõtusüsteemiga, mis jäädvustab ka sajandiksekundid. Kiirused rallisõidu ajal on väga suured, seetõttu on ohutumaks võistlemiseks ralliautodele kohustuslik sisseehitatud turvapuur. Rallit saab raja ääres jälgida publik, kellele on samuti ohutuks jälgimiseks kehtestatud reeglid (nt väliskurvis seismine keelatud).

Sõitja peab enne hooldusalalt väljumist valima omale sobivad rehvid. Valikus on olenevalt rallist erineva (nt pehme, keskmise ja kõva) seguga rehvid. Talverallil sõidetakse naastrehvidega. Ühel rallietapil kasutatav rehvide arv on piiratud. [4]

Trahvisekundid muuda

Reeglite rikkumise eest võib saada karistuseks trahvisekundeid (näiteks ajakontrolli hilinemise või liiga vara startimise eest), mis lisatakse võistleja üldajale lisaks.[4]

Super-rally (Rally 2) muuda

Kõikidel rallidel (ralli korraldaja võib ka seda oma etapil mitte lubada) on super-rally ehk Rally 2 süsteem, mis tähendab, et katkestanud meeskond saab järgmisel päeval uuesti startida, kuid iga vahelejäänud kiiruskatse eest määratakse ajatrahv (7 min kaotust oma klassi kiireimale ajale; enne 2015. aastat 5 min). Turvapuuri lõhkumisel uuesti startida ei saa. Kui vahele jääb ainult päeva viimane kiiruskatse, siis saadakse ajatrahviks 10 min. Kui ralli katkestatakse viimasel päeval, siis uuesti startida ei saa. [5]

Punktisüsteem muuda

Praegu (alates 2010. aastast) saavad igal etapil punkte kümme parimat, vastavalt 25, 18, 15, 12, 10, 8, 6, 4, 2, 1. Lisaks jagatakse punkte ralli Power Stage kiiruskatse kiireimatele. [5]

Ajalugu muuda

Aastast 1997 hakati punkte andma kuuele paremale, vastavalt 10, 6, 4, 3, 2, 1. Taas muutus punktide jagamise kord 2003. aastal nii, et siis said punkte kaheksa paremat, vastavalt 10, 8, 6, 5, 4, 3, 2, 1. [5]

2011. aastal tutvustatud Power Stage kiiruskatsel jagati punkte kolmele parimale (3, 2, 1) kuni 2016. aasta lõpuni. [5]

Power Stage muuda

Power Stage (ka "punktikatse") nimetust kannab reeglite järgi üks kiiruskatsetest, enamasti viimane ning sellelt punktide saamiseks tuleb ralli lõpetada.[6] Hetkel antakse lisapunkte viiele parimale (vastavalt 5, 4, 3, 2 või 1 lisapunkt). Power Stage punktid ei lähe kirja meeskondlikku punktitabelisse. Kui teistel kiiruskatsetel mõõdetakse aegu kümnendiksekundi täpsusega, siis Power Stage katsel tuhandiksekundi täpsusega. [5]

Maailmameistrid muuda

Aasta Sõitjate meister Tootjate meister
Sõitja Auto Tootja Auto
1973   Alpine-Renault Alpine A110
1974   Lancia Lancia Stratos HF
1975   Lancia Lancia Stratos HF
1976   Lancia Lancia Stratos HF
1977   Sandro Munari* Lancia Stratos HF   Fiat Fiat 131 Abarth
1978   Markku Alén* Fiat 131 Abarth**   Fiat Fiat 131 Abarth
1979   Björn Waldegård Ford Escort RS1800***   Ford Ford Escort RS1800
1980   Walter Röhrl Fiat 131 Abarth   Fiat Fiat 131 Abarth
1981   Ari Vatanen Ford Escort RS1800   Talbot Talbot Sunbeam Lotus
1982   Walter Röhrl Opel Ascona 400   Audi Audi Quattro
1983   Hannu Mikkola Audi Quattro   Lancia Lancia Rally 037
1984   Stig Blomqvist Audi Quattro   Audi Audi Quattro
1985   Timo Salonen Peugeot 205 Turbo 16   Peugeot Peugeot 205 Turbo 16
1986   Juha Kankkunen Peugeot 205 Turbo 16   Peugeot Peugeot 205 Turbo 16
1987   Juha Kankkunen Lancia Delta HF 4WD   Lancia Lancia Delta HF 4WD
1988   Miki Biasion Lancia Delta Integrale   Lancia Lancia Delta Integrale
1989   Miki Biasion Lancia Delta Integrale   Lancia Lancia Delta Integrale
1990   Carlos Sainz Toyota Celica GT-Four   Lancia Lancia Delta Integrale 16V
1991   Juha Kankkunen Lancia Delta Integrale 16V   Lancia Lancia Delta Integrale 16V
1992   Carlos Sainz Toyota Celica Turbo 4WD   Lancia Lancia Delta HF Integrale
1993   Juha Kankkunen Toyota Celica Turbo 4WD   Toyota Toyota Celica Turbo 4WD
1994   Didier Auriol Toyota Celica Turbo 4WD   Toyota Toyota Celica Turbo 4WD
1995   Colin McRae Subaru Impreza 555   Subaru Subaru Impreza 555
1996   Tommi Mäkinen Mitsubishi Lancer Evolution   Subaru Subaru Impreza 555
1997   Tommi Mäkinen Mitsubishi Lancer Evolution   Subaru Subaru Impreza WRC
1998   Tommi Mäkinen Mitsubishi Lancer Evolution   Mitsubishi Mitsubishi Lancer Evolution
1999   Tommi Mäkinen Mitsubishi Lancer Evolution   Toyota Toyota Corolla WRC
2000   Marcus Grönholm Peugeot 206 WRC   Peugeot Peugeot 206 WRC
2001   Richard Burns Subaru Impreza WRC   Peugeot Peugeot 206 WRC
2002   Marcus Grönholm Peugeot 206 WRC   Peugeot Peugeot 206 WRC
2003   Petter Solberg Subaru Impreza WRC   Citroën Citroën Xsara WRC
2004   Sébastien Loeb Citroën Xsara WRC   Citroën Citroën Xsara WRC
2005   Sébastien Loeb Citroën Xsara WRC   Citroën Citroën Xsara WRC
2006   Sébastien Loeb Citroën Xsara WRC   Ford Ford Focus WRC
2007   Sébastien Loeb Citroën C4 WRC   Ford Ford Focus WRC
2008   Sébastien Loeb Citroën C4 WRC   Citroën Citroën C4 WRC
2009   Sébastien Loeb Citroën C4 WRC   Citroën Citroën C4 WRC
2010   Sébastien Loeb Citroën C4 WRC   Citroën Citroën C4 WRC
2011   Sébastien Loeb Citroën DS3 WRC   Citroën Citroën DS3 WRC
2012   Sébastien Loeb Citroën DS3 WRC   Citroën Citroën DS3 WRC
2013   Sébastien Ogier Volkswagen Polo R WRC   Volkswagen Volkswagen Polo R WRC
2014   Sébastien Ogier Volkswagen Polo R WRC   Volkswagen Volkswagen Polo R WRC
2015   Sébastien Ogier Volkswagen Polo R WRC   Volkswagen Volkswagen Polo R WRC
2016   Sébastien Ogier Volkswagen Polo R WRC   Volkswagen Volkswagen Polo R WRC
2017   Sébastien Ogier  Ford Fiesta WRC    M-Sport World Rally Team Ford Fiesta WRC
2018   Sébastien Ogier  Ford Fiesta WRC    Toyota Gazoo Racing WRT Toyota Yaris WRC
2019   Ott Tänak Toyota Yaris WRC    Hyundai Shell Mobis WRT Hyundai i20 Coupe WRC
2020   Sébastien Ogier Toyota Yaris WRC    Hyundai Shell Mobis WRT Hyundai i20 Coupe WRC
2021   Sébastien Ogier Toyota Yaris WRC    Toyota Gazoo Racing WRT Toyota Yaris WRC
2022   Kalle Rovanperä Toyota GR Yaris Rally1    Toyota Gazoo Racing WRT Toyota GR Yaris Rally1
* – mitteametlik maailmameister. Sõitjatetele anti välja FIA Cup for Rally Drivers
** – Markku Alén sõitis 1978. aastal kahel rallil Lancia Stratos HF-ga
*** – Björn Waldegård sõitis 1979. aastal kahel rallil Mercedes 450 SLC-ga

Statistika muuda

Rallisõitjatest on edukaimaid olnud Sébastien Loeb (9 maailmameistritiitliga), Sébastien Ogier (8), Juha Kankkunen (4) ja Tommi Mäkinen (4). Kahel korral on tulnud maailmameistriks Massimo Biasion, Marcus Grönholm, Walter Röhrl ja Carlos Sainz.[7]

Medalitabel muuda

Koht Riik Kuld Hõbe Pronks Kokku
1.   Prantsusmaa 18 6 7 31
2.   Soome 15 15 17 47
3.   Itaalia 3 2 1 6
4.   Suurbritannia 2 7 1 10
5.   Hispaania 2 4 7 13
6.   Rootsi 2 2 2 6
7.   Saksamaa 2 1 1 4
8.   Norra 1 3 4 8
9.   Eesti 1 1 4 6
10.   Belgia 0 5 2 7

Autotootjatest on edukaimad olnud alates 1973. aastast Lancia 10 maailmameistritiitliga, Citroën järgneb kaheksa, Toyota kuue, Peugeot viie, Volkswagen ja Ford nelja tiitliga.[8]

Meistriks on tulnud 1973. aastast arvestades 19 eri sõitjat ja 13 eri autotootjat.

Etapivõidud sõitjate arvestuses muuda

(12. veebruar 2023)

630 etapil on võitnud 80 erinevat sõitjat.

................

Etapivõidud riikide arvestuses muuda

(12. veebruar 2023)

Etapivõite on saanud 17 riigi sportlased.

Etapivõidud tootjate arvestuses muuda

(12. veebruar 2023)

Autoralli MM-võistluse etappe on võitnud 1973. aastast arvestades 21 erinevat tootjat: Citroën, Ford, Lancia, Toyota, Peugeot, Subaru, Volkswagen, Mitsubishi, Audi, Fiat, Hyundai, Datsun/Nissan, Opel, Renault, Renault-Alpine, BMW, Saab, Mazda, Mercedes-Benz, Porsche ja Talbot.[11]

Tootjafirmad[12]
Firma Kokku
1   Citroën 102
2  /  Ford 93
3   Toyota 77
4   Lancia 73
5   Peugeot 48
6   Subaru 47
7   Volkswagen 44
8   Mitsubishi 34
9   Hyundai 25
10   Audi 24

Sõitjate võidetud kiiruskatsete arv muuda

(12. veebruar 2023)

Kiiruskatseid on võitnud 267 eri sõitjat.

  •   Sébastien Loeb 939
  •   Markku Alén 826
  •   Carlos Sainz 756
  •   Juha Kankkunen 700
  •   Sébastien Ogier 665
  •   Hannu Mikkola 654
  •   Ari Vatanen 590
  •   Didier Auriol 554
  •   Marcus Grönholm 542
  •   Jari-Matti Latvala 539

..........

  •   Ott Tänak 325

.........

Sõitjate võidetud punktide arv muuda

12. veebruar 2023 seisuga.

644 eri sõitjat on kogunud kokku 41430 punkti.

......

Ralliteede pinnakatted muuda

Alates 1973. aastast on MM-võistluste etapiks olnud (seisuga 12. veebruar 2023) kokku 630 MM-rallit.

Nendest on sõidetud kruusal 369 (58,6%), asfaldil 101 (16,0%), asfalt/kruusal 65 (10,3%), lumel 49 (7,8%), asfalt/lumel 46 (7,3%) rallit.[15]

Loendid muuda

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Andrew Van Leeuwen (18. november 2018). "Rally Australia: Latvala wins as Ogier, Toyota claim WRC titles". autosport.com. Vaadatud 19. veebruar 2020.
  2. Behind the scenes on the WRC's 80km/h rodeo autosport.com, 23. oktoober 2019 (inglise keeles)
  3. Kuidas aitavad nähtamatud tööloomad Tänak-Järveojat? Postimees, 24. jaanuar 2019
  4. 4,0 4,1 4,2 http://juwra.com/regulations_index.html
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Rule changes summary juwra.com (inglise keeles)
  6. https://www.fia.com/regulation/category/119
  7. Driver titles juwra.com
  8. Manufacturer titles juwra.com
  9. Driver wins juwra.com
  10. Statistics - Driver wins per nationalities. juwra.com.
  11. Make wins. World Rally Archive.
  12. Statistics - Driver wins per nationalitie. juwra.com.
  13. SS wins juwra.com, 2019.
  14. Driver points juwra.com. 2019.
  15. Statistics - Events in General juwra.com

Välislingid muuda