Aurustumissoojus

Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mille peab andma keemistemperatuuril oleva vedeliku massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks.

Aurustumissoojuse ehk -entalpia (J/mool) sõltuvus temperatuurist (K): vesi, metanool, benseen ja atsetoon (näidatud on ka kriitilised temperatuurid)

Aurustumissoojuse mõõtühik on üks džaul kilogrammi kohta (1 J/kg)[1]. Keemias kasutatakse sageli mõõtühikut 1 kJ/kg[1].

Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja väheneb temperatuuri tõustes ning kaob aine kriitilisel temperatuuril. Reeglina määratakse aurustumissoojus aine keemistemperatuuril normaalrõhul (nimetatakse ka keemissoojuseks).

Kondensatsioonisoojus ehk -entalpia on arvuliselt võrdne aurustumissoojuse ehk -entalpiaga, kuid vastupidise märgiga: aurustumissoojus on alati positiivne (aine neelab soojust) ja kondensatsioonisoojus on negatiivne (protsessis eraldub soojust).

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Pärtel, E., 2010. Füüsika mõisted gümnaasiumile (eesti-vene-eesti sõnastik). Tartu Ülikooli Kirjastus.