Aurel Vlaicu

Aurel Vlaicu (19. november 1882 Binținți – 13. september 1913 Orăștie), oli Rumeenia (Austria-Ungari) insener ja aviaator.

Aurel Vlaicu

Aurel Vlaicu sündis 1882. aastal Transilvaanias Bințințis (küla kannab tänapäeval Aurel Vlaicu nime). 1902. aastal sai ta Sibius bakalaureusekraadi. Ta jätkas õpinguid Budapesti tehnikaülikoolis ja Müncheni Tehnikaülikoolis ning sai 1907. aastal insenerikutse.[1] Seejärel teenis ta aasta Austria-Ungari mereväes, misjärel asus tööle Opeli autotehases Rüsselsheimis.[2]

1909. aastal lahkus ta Saksamaalt ja naasis Bințințisse, kus valmistas koos oma vennaga funktsionaalse purilennuki.[3] Samal aastal suundus ta Rumeeniasse, kus sai Transilvaaniast ümberasununa rahalist toetust. Seal asus ta ehitama oma esimest mootorlennukit, saades selleks toetust nii Rumeenia sõjaministeeriumilt kui ka avaliku hariduse ministrilt. Lennuk tegi esmalennu järgmise aasta 19. juunil Cotroceni lennuväljal.[4] 28. septembril lendas ta sellega sõjaliste õppuste käigus Slatinast Piatra Olti, toimetades kohale kirja. Tegemist on ühe varasema juhtumiga, kus lennukit on kasutatud militaarseks otstarbeks.[5]

Veel samal aastal asus ta ehitama uut lennukit, mis valmis järgmise aasta aprillis. Juunis 1912 osales ta sellega Viinis lennundusnädalal, saades auhinna täpsusmaandumises, ümber samba lendamises ja kuuli teelesaatmises. Ühtlasi sai ta ka FAI lenduritunnistuse nr 52.[6]

Kolmandat lennukit asus ta konstrueerima Marconi Company tarbeks. See pidi olema katselennuk, mida firma vajas lennukitele sobivate raadiote väljaarendamiseks. Lennuk valmis alles pärast Aurel Vlaicu surma, ent ei jõudnud tellijateni. 1916. aastal vallutasid Saksa väed Bukaresti ja lennuk viidi sealt minema. 1942. aastal nägid mitmed Rumeenia ohvitserid seda Berliinis lennundusnäitusel, ent lennundusnäituse dokumentatsioonis seda lennukit ei kajastatud.[7]

Septembris 1913 üritas Vlaicu olla esimene inimene, kes üle Karpaatide lendab. Ta kasutas selleks oma teist lennukit, ent see kukkus alla. Tõenäolisim põhjus on see, et lennuk oli maandumiseks valitud kohas maandumiseks liiga kõrgel.

Vlaicu järgi on nime saanud tema sünniküla. Ka kannab tema nime Bukaresti Aurel Vlaicu lennujaam.

ViitedRedigeeri

  1. Gheorghiu, Constantin C. (1960). Aurel Vlaicu, un precursor al aviaţiei româneşti. Bucharest: Editura Tehnică. (lk 21-27)
  2. "Aurel Vlaicu a lucrat pentru Opel – Documente oficiale (Aurel Vlaicu Worked for Opel)" stildeviata.com.
  3. Gheorghiu, Constantin C. (1960). Aurel Vlaicu, un precursor al aviaţiei româneşti. Bucharest: Editura Tehnică. (lk 33-47)
  4. http://www.century-of-flight.net/Aviation%20history/aviation%20timeline/1910.htm
  5. Gheorghiu, Constantin C. (1960). Aurel Vlaicu, un precursor al aviaţiei româneşti. Bucharest: Editura Tehnică. (lk 101)
  6. Wiener Bilder 30. juunil 1912.
  7. Hundertmark, Michael; Steinle, Holger (1985). Phoenix aus der Asche - Die Deutsche Luftfahrt Sammlung Berlin. Berlin: Silberstreif Verlag. ISBN 978-3924091026. lk 110-114