Ava peamenüü

August Ratassepp (18. jaanuar 1881 Vesneri vald, Tartumaa – november 1959)[1] oli Eesti tehnikateadlane.[2]

EluluguRedigeeri

August Ratassepp oli talupidaja poeg.[2]

Õppis H. Treffneri Gümnaasiumis, lõpetas eksternina keskkoolikursuse Peterburi I kadetikorpuse juures ja 1913 Peterburi Aleksander III nimelise Elektrotehnikainstituudi. Oli 1913–1914 mehaanik Turkestani posti-telegraafi ringkonnatalituses, 1914–1916 vanemelektromehaanik Ašhabadis Kesk-Aasia raudteevalitsuses ja linna elektrijaama juhataja, 1916–1920 vanem- ja peaelektromehaanik Vladikaukaasia raudteevalitsuses Rostovis ja elektrotehnika õppejõud kohalikus raudteetehnikakoolis. Töötas 1920–1924 Eestis Raudteede Talituses telegraafijaoskonna juhatajana, 1924–1940 elektrotehnika toimkonna juhatajana, 1921–1931 ühtlasi Tallinna Tehnikumi määraline õppejõud (õpetas elektrimasinaid, telegraafi-, telefoni- ja raadiotehnikat), 1931–1935 abiõppejõud ja tehnilise kursuste lektor.[2]

TeadustööRedigeeri

Projekteeris Aşgabati (Ašhabadi) linna elektrivõrgu ja juhatas ehitustöid, püstitas elektrijaamad Almatõs ja Samarkandis. Eestis rajati tema juhtimisel Tallinna-Turba-Haapsalu ja Narva-Kiviõli kõrgepingeliin, elektrifitseeriti Tallinna–Pääsküla teine teeliin, Tapa raudteesõlm ja Valga raudteetehased, seadmestati elektrimootorvagunid, ehitati signaal- ja sideliinid Tartu–Petseri ja Rapla–Virtsu raudteelõikudel.[2]

TeoseidRedigeeri

  • Automaatilised telefoni keskjaamad. // ETSi Ajakiri (1921) 13–16.

ViitedRedigeeri

  1. haudi.ee
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

KirjandusRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.