August Palm

eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf
 See artikkel räägib kirjandusteadlasest; Rootsi sotsiaaldemokraadi kohta vaata artiklit August Palm (sotsialist)

August Palm (20. veebruar 1902 Saue vald, Harjumaa2. aprill 1972 Elva) oli eesti kirjandusteadlane ja bibliograaf.[1]

Elulugu muuda

August Palm oli talupidaja poeg ja Ille Palmi[1] isa. 1918–1919 oli Vabadussõjas. Lõpetas 1921 Tallinna Õhtugümnaasiumi, 1937 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna kirjanduse ja rahvaluule erialal, sh õppis 1929–1930 Helsingi Ülikoolis. Oli 1922–1923 kooliõpetaja Lüganusel, 1923 gümnaasiumiõpetaja Paides, 1924–1933 literaat Tartus, 1933–1940 õpetaja Tartu koolides, 1940 Õpetatud Eesti Seltsi teadussekretär, 1940–1944 ja 1957–1965 Eesti Kirjandusnuusemi bibliograafiaosakonna juhataja, 1944–1945 KM direktori asetäitja.[1]

Arreteeriti NKVD poolt 23. aprillil 1945, oli 1945–1947 poliitvang Vasalemma vangilaagris ja 1947-1951 Kemerovo oblastis Venemaal. Vabanenunult tegi 1951–1957 juhutöid Eestis. Rehabiliteeriti postuumselt 20. juunil 1990.[1]

Teadustöö muuda

Uurinud peamiselt eesti ärkamisaegset kirjandust, rahvusliku liikumise ajalugu (eriti Carl Robert Jakobsoni tegevust), A. H. Tammsaare ja Eduard Vilde loomingut, käsitlenud ka eesti memuaarkirjandust ja ajakirjanduslikku satiiri, soome kultuurilugu; kirjutanud arvukalt retsensioone, teinud tõlkeid (nendest olulisemad J. Aho "Kas mäletad" (1930), V. Tarkiainen "Aleksis Kivi" (1930), A. Kallio "Elias Lönnrot" (1934)). Tegi hinnatavat tööd KM-s jätkväljaande "Paar sammukest eesti kirjanduse uurimise teed" toimetajana ja bibliograafiaosakonna juhatajana, avardas eesti retrospektiivset rahvusbibliograafiat, arendas edasi eesti raamatuteadust (oli ka 1961 toimunud I raamatuteaduse konverentsi algataja). Aegumatu väärtusega on tema uurimistöö pseudonüümika ja anonüümika vallas (Tartu ja Tallinna raamatukogudes kasutatakse siiani tema 1961 valminud, kuid masinakirja jäänud uurimust "Eesti pseudonüümid"). Osales Eesti Kirjanduse Seltsi, AKÜ, ÕES-i ja muude organisatsioonide tegevuses. Üle 20 teadustrükise, mitu monograafiat.[1]

Teoseid muuda

  • Eesti esimene poliitiline näidend. Tartu, 1930
  • Soome Kirjanduse Selts 1831–1931. Tartu, 1931
  • Eesti Kirjanduse Selts 1907–1932. Tartu, 1932
  • Ärkamisaja olustiku ja ideeproosa ning ajalooliste jutustiste osatähtsus rahva elus. // Raamatu osa Eesti arengus. Tartu, 1935
  • Villem Reiman: saavutusterohke rahvuslik võitleja. Tartu, 1937
  • Pseudonüüm meil ja mujal. Tartu, 1959
  • A. H. Tammsaare: pildikogumik elust ja tööst (kaasautor L. Siimisker). Tallinn, 1978
  • Trükisõna ja selle saladuste ümber. Tallinn, 1983.

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus muuda

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 154
  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, (1995), 394-395
  • Eesti entsüklopeedia 7, 163
  • Eesti entsüklopeedia 14, 354
  • Emakeele Seltsi aastaraamat 18. Tallinn, 1972, 269–271
  • KM arhiiv, f 24, n 1, s 56, 124
  • Keel ja Kirjandus (1972) 6, 382–383

Välislingid muuda

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.