August Ferdinand Huhn
August Ferdinand Huhn (10. juuni / 22. juuni 1807 Riia – 14. oktoober / 26. oktoober 1871 Tallinn) oli Eesti vaimulik.
| August Ferdinand Huhn | |
|---|---|
| Sünniaeg |
10. juuni / 22. juuni 1807 Riia |
| Surmaaeg |
14. oktoober / 26. oktoober 1871 Tallinn |
August Ferdinand Huhn õppis Riia toomkoolis ja aastatel 1822–1825 Jelgava gümnaasiumis. Aastatel 1826–1829 õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas.
Aastatel 1829–1831 töötas ta Riias koduõpetajana. Aastatel 1831–1832 oli ta Tallinna toomkoolis vanade keelte ja usuõpetuse ülemõpetaja. Ordineeriti 13. juulil / 25. juuli 1832 õpetajaks.
A. F. Huhn oli aastatel (kutsuti 17. mail / 29. mail 1832) 1832–1871 Tallinna Oleviste kiriku koguduse abiõpetaja. Aastatel 1833–1834 oli ta veel Linna Tütarlastegümnaasiumis õpetaja, aastatel 1834–1860 oli ta usuõpetuse ülemõpetaja, kreeka ja heebrea keele õpetaja (Gymnas. Consist-Rath.). Aastal 1870 loobus pakutud ülempastori ja superintendendi ametikohast Tallinnas[1][2].
A. F. Huhn oli aastast 1841 Tallinna piibliseltsi komitee liige; 10. juunist / 22. juunist 1842 oli ta Eestimaa Kirjanduse Ühingu liige. Ta andis välja rohkesti saksakeelset vaimulikku kirjandust: jutlusi, katekismuse seletusi jm. Hiljem eemaldus vaadetelt oma õpetaja Karl Gottlob Sonntagi usulisest ratsionalismist. Huhni peeti tähelepanuväärseks jutlustajaks – äratajaks, kelle mõju ulatus kogudusest kaugemale.
Viited
muuda- ↑ Liivi Aarma Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885 Tallinn 2007
- ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, lk.148 Nr.2105
Välislingid
muuda- August Ferdinand Huhn Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
- Portree: August Ferdinand Huhn. Soolapaberifotod Eesti Ajaloomuuseumi fotokogus