Audioloogia on teadus, mis uurib elusolendite, eeskätt inimese kuulmise ja tasakaaluprobleeme ja püüab leida neile lahendusi.[1][2]

Termin "audioloogia" on tuletatud ladinakeelsest sõnast audire (kuulma) ja kreekakeelsest sõnast λογία (-loogia) 1940. aastatel.

Audiomeetria muuda

Audioloogiliste uuringute põhiliseks, kuid mitte ainsaks meetodiks on audiomeetria. Audiomeetria põhiline töövahend on audiomeeter – kuulmisteravuse mõõtur, elektroakustiline aparaat inimese kuulmisteravuse määramiseks. Audiogrammid on põhilised kuulmislanguse diagnoosi koostamise vahendid, mille abil saadakse teada kas tegemist on kuulmislangusega või mitte, kas kuulmislangus on madalates, keskmistes või kõrgetes sagedustes, kui tugev on kuulmislangus (kerge, mõõdukas, tugev, sügav) ja millises kõrva osas (välis-, kesk- või sisekõrv) probleem on. Kui kahtlustatakse kuulmisnärvi või tsentraalse närvisüsteemi patoloogiat, on vaja täiendavaid uuringuid. Lisaks kasutatakse tümpanomeetriat ja stapesrefleksi uuringut (keskkõrva seisundi mõõtmiseks) ning erinevaid teisi kuulmist (nt ABR, OAE) ja tasakaalu (nt VNG, vHIT, VEMP) uurivaid meetodeid.

Audioloogia kui iseseisev eriala on väga noor. Vajadus kuulmisspetsialistide jaoks pärast II maailmasõda aitas kaasa audioloogia loomisele, kuid 1940. ja 1950. aastatel tegelesid audioloogid peamiselt vaid teaduse ja diagnostikaga (kuulmisuuringute tegemisega). Näiteks USAs müüsid sageli kuulmisaparaate edasimüüjad ja erafirmade töötajad, kel polnud meditsiiniharidust. [3] Audioloog, kes sobitas ja programmeeris kuuldeaparaate, arvati audioloogia seltsidest välja. Sellist käitumist pidas ASHA (American Speech–Language–Hearing Association) ebaeetiliseks.

Eestis tegutseb ka Eesti Audioloogia Selts, mis proovib arendada audioloogiat ja seda Eestis kaasajastada [4].

Audioloog muuda

Audioloog on spetsialist, kes tegeleb kuulmislanguse ja tasakaaluprobleemide testimise, hindamise ja habilitatsiooni/rehabilitatsiooniga ning kuulmislanguse ennetustöö ja nõustamisega. Spetsialiseerunud audioloog võib nõustada ka tinnituse, hüperakuusia ja misofooniaga patsiente ning pakub kuulmisteraapiat.[3]

Audioloogid programmeerivad ka kuuldeaparaate, spetsialiseerunud audioloogid pakuvad rehabilitatsiooni sisekõrvaimplantaatide, luukuulmisimplantaatide ja ajutüveimplantaatidega inimestele.

Viited muuda

  1. Stanley A. Gelfand (2009). Essentials of Audiology. New York: Thieme Medical Publishers.
  2. "Audiology".
  3. 3,0 3,1 Jack Katz; et al. (2014). Handbook of Clinical Audiology 7th edition. Lippincott Williams & Wilkins. {{raamatuviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |autor= (juhend)
  4. http://audioloogia.ee/