Auciemsi mõis (saksa keeles Autzem, läti keeles Auciema muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Straupe kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Cēsise piirkonnas Raiskumsi vallas Auciemsis.

Auciemsi mõisa häärber
Auciemsi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 25

Ajalugu muuda

Mõis on kujunenud Lielstraupe lossi valdustest, mis aastal 1630 kellelegi Bandemirile panditi. Aastal 1722 läks mõis Albedyllide valdusse. Aastal 1755 ostis selle 25 000 taalri eest Fabian von Gavel. Aastal 1779 ostis mõisa sellesama hinna eest Johann von Strohkirch. Aastal 1805 läks mõis 30 000 taalri eest Josua Johann von Stegmanni valdusse.[1]

Von Stegmanni tütar oli abielus Carl Adolph von Siversiga ja nõnda läks mõis nende lastele, kellelt siis aastal 1869 Johann Adolph von Sivers mõisa 40 000 rubla eest ära ostis.[2]

Mõisa suurus muuda

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal viis adramaad, sellele allus 83 mees- ja 98 naishinge.[3] Aastal 1688 oli mõisa suurus 4 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 2 ja 3/5, aastal 1757 aga 4 ja 1/2. Aastal 1823 oli mõisa suurus 4 ja 1/4 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 4 ja 1/4, aastal 1881 aga 2 ja 25/80, lisaks 4 ja 10/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[5]

Viited muuda

  1. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 97-98
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 185.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 251.
  4. Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Heinrich von Hagemeister; lk. 94
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 179.

Kirjandus muuda

  • Sakk, Ivar. Läti mõisad. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 142.