Atlandi tuur
Atlandi tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu.
Atlandi tuur | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Luukalad Osteichthyes |
Selts |
Tuuralised Acipenseriformes |
Sugukond |
Tuurlased Acipenseridae |
Perekond |
Tuur Acipenser |
Liik |
Atlandi tuur |
Binaarne nimetus | |
Acipenser sturio Linnaeus, 1758 |
Süstemaatika
muudaPõhja-Ameerikas elavat tuura Acipenser oxyrhynchus peetakse ka atlandi tuura alamliigiks Acipenser sturio oxyrhynchus
Nimetus
muudaTuura rahvapäraste nimetuste seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala.
Levila ja elupaigad
muudaAtlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse.
Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane.
Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes.
Välimus
muudaTuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikku poiset.
Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga.
Keha katab soomuste asemel viis pikirida suuri radiaalmustriga luukilpe, nii et keha paistab viietahuline. Selja- ja küljekilbiridade vahel on palju väikesi rombikujulisi luunaaste, mille kuju on atlandi tuura iseloomulik tunnus. Peal on sõmerapinnalised tihedalt üksteise vastu liibuvad luuplaadikesed. Kala kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks.
Kõht on kollane või hallikasvalge ja selg tume oliivhall (pruunikashall), rohekas või määrdunud kollane. Küljed on sinkjashõbedased.
Tuur on tavaliselt 1–2 m pikkune, kuid võib kasvada kuni 3,5 m pikkuseks (rekord umbes 5 m). Ta kaalub keskmiselt 150 kg, kuid võib kaaluda kuni 315 kg[2] (rekord 500 kg[3] või umbes tonn[4]).
Toitumine
muudaTuur toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest.
Paljunemine
muudaIsased saavad suguküpseks kõige varem 11-aastaselt, tavaliselt 12–14-aastaselt (pikkus üle 100 cm), emased kõige varem 14-aastaselt, tavaliselt 16–18-aastaselt (pikkus üle 140 cm).
Tuur rändab suve algul tihti merest enam kui 1000 km kaugusele piki jõgesid sigima ja muneb kiirevoolulise jõe põhja 800 000 – 2 400 000 tumehalli kleepuvat muna, mis kleepuvad kivide külge.
Eluiga
muudaTuur elab kuni 40-aastaseks, rekord on 100 aastat.[3]
Ökoloogia ja looduskaitse
muuda19. sajandi alguses oli laialt levinud atlandi tuura kaaviar (emaste viljastamata mari). 17. sajandil maksis Narva linn kõik maksud Rootsi kuningale tuuraga.
Et teda on liha ja marja saamiseks tugevasti üle püütud, on ta nüüdseks haruldane. Ta on kriitilises seisundis liik (IUCN 2.3). 1982. aastal võeti ta Euroopas kaitse alla.[viide?]
Atlandi tuura arvatakse olevat alles umbes 400.[viide?] Suure levila ja väikese arvukuse tõttu on emastel ja isastel väga raske üksteist leida.[viide?] Ennustatakse, et tuur sureb välja.[viide?]
Eestis sattus Atlandi tuur (Maria) 1996. aastal Muhus Võrkaia kalurite võrku; temast topise tegemise lugu pälvis Eesti meedias suurt tähelepanu.
2024. aasta seisuga tegelevad Läänemerest hävinud atlandi tuura asurkonna taastamisega Eestis Eesti Loodushoiu Keskus ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Kokku lastakse Eestis jõgedesse üle poole miljoni noore tuura.[5]
Vaata ka
muuda- Eesti kalade süstemaatiline nimestik
- Kaspia meres leidub kuut tuuraliiki:
- Beluuga Huso huso L.,
- Sevrjuuga Acipenser stellatus L.,
- Šipp Acipenser nudiventris L.,
- Vene tuur Acipenser gueldenstaedtii L., mida kasvatatakse Eestis, Narva Elektrijaamade jahutusveebasseinides
- Iraani tuur Acipenser gueldenstaedtii iranus L.,
- Sterlet Acipenser ruthenus L.
- Siberi tuur
Viited
muuda- ↑ (2009). Acipenser sturio. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2011.
- ↑ Loomad, Dorling Kindersley 2002 ISBN 9985-76-548-6
- ↑ 3,0 3,1 Andmebaas FishBase
- ↑ Andreas Vilcinskas. 1000 kala, Tallinn: Sinisukk 2006, ISBN 9949-14-084-6
- ↑ Kristi Raidla. Pärnu jõkke lasti atlandi tuura asurkonna taastamiseks üle 2000 noore kala ERR Uudised. 27.09.2024.
Välislingid
muuda- Atlandi tuur andmebaasis eElurikkus