Ava peamenüü

Aseri mõis oli rüütlimõis Viru-Nigula kihelkonnas Virumaal. Nüüdisajal asub mõis Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Aseri mõis oli Viru-Nigula kihelkonna vanemaid mõisaid, mainitud juba aastal 1367 nime Asserien all, kuid moodustamise ajal kuulus mõis Lüganuse kihelkonda 15 – 16. sajandil arvestades rahva liikumist liideti need alad Viru-Nigula kihelkonnaga.

Mõis kuulus 1581. aastani Lodede suguvõsale. Aastal 1433 valdas mõisa lühikest aega Lodede allvasall Asserien (Acerus), kelle järgi mõis on nime saanud, olgugi et Aseri omanikeks on olnud kuulsaid Rootsi ja Vene võimukandjaid. Pärast Liivi sõda (1558–83) redutseeritud mõisana oli Aseri Rootsi kõrgema riigivõimu lääni- ja kinkeobjekt.

Aastatel 1520–1920 oli mõisaomanikke 18. 160 aastat oli mõis Tiesenhausenite ja Essenite valduses ning 1807. aastal sai Aseri mõis Koogu mõisaga ühise omaniku. Koogu sai siis peamõisaks, Aseri jäi kõrvalmõisaks. Aseri mõisale kuulus Mereküla, Rannu, Korkküla, Raudna, osa Viru-Nigula külast ja Oru mõisa karjamõis.

Et pärast kahe mõisa ühinemist kaldus majanduselu rohkem peamõisasse, kus paiknesid ka avaramad põllumaad, soikus elu Aseri mõisakeskuses. Sinna ei ehitatud enam uusi majandushooneid, vanadki lagunesid pikkamööda. Mõisa likvideerimisel 1920. aastal jagati säilinud hooned talusoovijate vahel.

Tänaseks on Aseri mõisa hooneist säilinud vaid paar väiksemat maja. Maastikul on eristatavad kümmekonna hoone alusvaremed.