Ava peamenüü

Asendus on süntaktiline protsess, mille puhul kasutatakse tekstis üldise tähendusega asendussõnalist väljendit (asendusvormi), mis on mingi samas tekstis antud konkreetsema tähendusega moodustaja (lähtevormi) suhtes samamõisteline. Nt Kui poiss oli uut jopet (lähtevorm) natuke aega kandnud, tuli see (asendusvorm) siiski poodi tagasi viia. [1]

Asendussõnad ehk asendavad pronoomenid, proadverbid ning osaliselt ka proverbidena toimivad verbid saavad iga kord konkreetse sisu seosest lähtevormiga. [1]

Asendusvorm võib tähistada:

  • lähtevormiga sama objekti või nähtust (Nt Mari ehtis ennast peole. Jüri juba ootas teda.)
  • samaliigilist, ühenimelist objekti (Nt Viisin sõbrale kingiks lambi, aga tal on see juba olemas.)
  • samalaadset tunnust, tegevust, seisundit, protsessi (Nt Päev oli vihmane. Ka järgmine tõotab tulla samasugune.) [1]

Asendus võib olla lausesisene või lausetevaheline. [2]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika. II osa: süntaks. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn. 1993.
  2. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 1997. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti keele Sihtasutus