Arutelu:Vene keel Eestis

Vajaks täiendamist. Praegusel kujul on see artikkel alalõik artiklist vene keel. Velirand (arutelu) 30. november 2016, kell 13:31 (EET)

Esimene lause ("Vene keel on Eestis ametliku staatuseta, kuid laialdaselt kasutusel olev keel.") on sisuliselt vale. Keeleseadus:

• § 9. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus. (1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles.
• § 10. Asjaajamiskeel ... (3) Kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse keelekasutus sätestatakse asjakohaste seadustega.
• § 11. Püsielanike keele kasutamine asjaajamiskeelena. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena selle kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada lisaks eesti keelele omavalitsusüksuse püsielanike enamiku keelt.
• § 12. Asjaajamine võõrkeeles. ... (3) Riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus vastab võõrkeelsele dokumendile eesti keeles, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul. Kui dokumendi saaja avaldab soovi saada võõrkeelset vastust, siis võidakse vastus võõrkeelde tõlkida dokumendi saaja kulul. Dokumendi saaja ja riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse kokkuleppel võib võõrkeelsele dokumendile vastata mõlemale poolele arusaadavas võõrkeeles. (4) Suulisel asjaajamisel riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse ametniku ning töötajaga, samuti Eesti Vabariigi välisesinduses ning notari, kohtutäituri ja vandetõlgiga ning nende büroos võib poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt. Kui kokkulepet ei saavutata, suheldakse tõlgi vahendusel ning kulud katab eesti keelt mittevaldav isik, kui seadusega ei sätestata teisiti. Käesolevat lõiget ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud juhul.

Seega, ehkki konkreetselt vene keelele teiste vähemuskeeltega võrreldes eristaatust antud pole, on selle ametlik kasutus teatud tingimustel siiski võimaldatud ja toimub praktikas üsna laialdaselt. Võib öelda, et "ametliku staatuseta" on väljendina juriidiliselt korrektne, kuid eksitab lugejat. Tuleks refereerida keeleseadust ja kirjeldada reaalset olukorda: piirkondades, kus venekeelsed on nii suur osa elanikke kui ka kui ametnikke (ja neid omavalitsusametnikke, kes juriidiliselt on mitte "ametnikud", vaid "töötajad", nii et nt keeleseaduse § 10 lg 4 neid "Eesti eestikeelses meedias eesti keeles" esinema ei kohusta), on vene keel kasutusel nii ametiasutuste suhtluses elanikega kui ka praktilise (ehkki võib-olla mitteametliku) asjaajamiskeelena, vt nt kohalike volikogude venekeelsed istungid jms, nende kohta on viiteid isegi eesti ajakirjanduses küllaga. --62.65.236.45 2. aprill 2018, kell 15:57 (EEST)

---

"Eurobaromeetri 2006. aasta andmetel oskas 66% mitte-vene emakeelega Eesti elanikest vene keelt vähemalt suhtlustasandil" Vahepeal on 12 aastat mööda läinud. Ehk leiab kusagilt andmed, mis näitavad vene keele oskuse taset väiksemana.Velirand (arutelu) 24. mai 2018, kell 14:14 (EEST)

Siin on 2012. aasta sarnase Eurobaromeetri tulemused. 56% Eesti elanikest oskavat vene keelt võõrkeelena vähemalt suhtlustasandil. Sealt leiab veel huvitavat teavet. Näiteks arvab vastanutest 47%, et vene keel on nende isikliku arengu jaoks oluline, ja 48%, et nende lastel tasub seda õppida. Populaarsuselt järgmist keelt ehk saksa keelt peab oluliseks umbes neli korda vähem vastanuid. Nefjool (arutelu) 24. mai 2018, kell 15:00 (EEST)

"Näiteks arvab vastanutest 47%, et vene keel on nende isikliku arengu jaoks oluline, ja 48%, et nende lastel tasub seda õppida" Kui arvestada, et vähemalt 30% elanike jaoks on vene keel emakeel või põhiline keel, siis ei olegi sellised tulemused nii väga üllatavad. Velirand (arutelu) 24. mai 2018, kell 16:10 (EEST)

Emakeelt peetakse ikka oluliseks. Seda küll. Eurobaromeeter uuris aga suhtumist võõrkeeltesse. Küsimus oliː Thinking about languages other than your mother tongue, which two languages do you think are the most useful for you personal development? Iseenesest on huvitav, et vene keele oskajate arv on suurem inimeste arvust, kes selle oskamist väärtustavad. Inglise keele puhul on olukord vastupidine. Hmm... Nefjool (arutelu) 25. mai 2018, kell 12:54 (EEST)

Kahe artikli ühendamine?

Kas selle artikli ei võiks ühendada Venekeelne elanikkond Eestis artikliga? Teema tundub küll väga sarnane Blomsterhagens (arutelu) 25. mai 2019, kell 15:12 (EEST)

Mina küll ei näe mingit põhjust nende artiklite ühendamiseks. Velirand (arutelu) 25. mai 2019, kell 15:49 (EEST)

Ei poolda ühendamist. Teema on ikkagi erinev. Andres (arutelu) 25. mai 2019, kell 15:58 (EEST)

Ok Blomsterhagens (arutelu) 25. mai 2019, kell 16:12 (EEST)