Arutelu:Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend

Viimase kommentaari postitas Juhan121 10 aasta eest.

Kas Tartu praostkonnas oli Laiuse kogudus? Mälusopist kerkib, et Laiuse-Tähkvere kogudus. Aga pühak? (ja mitte ainult selle koguduse puhul)? --Juhan121 26. märts 2011, kell 21:30 (EET)Vasta

Mis seisuga need on? --Metsavend 21. mai 2011, kell 16:27 (EEST)

Olev Soansi kaardi järgi (1977) on Laiuse Jumalaema sünni kogudus. Aga sellel kaardil oli ka vigu... Minumälu nagu ütleks, et siis Laiuse-Tähkvere Jumalaema sünni kogudus. Aga kontrollida! --Juhan121 21. mai 2011, kell 16:44 (EEST)Vasta

---

See artikkel on kaotanud igasuguse mõtte, sest siia on topitud suvalist informatsiooni. Tallinna vikaarpiiskopkond eksisteeris reaalselt ainult perioodil 1917–1919, seega ei tohiks siin olla varasemaid ega hilisemaid kogudusi. Sel ajal ei eksisteerinud ka enam Liivimaa kubermangu.

Pealegi, meil on niikuinii tekkimas ja kujunemas Eesti õigeusu koguduste loend, kust tuleksid välja kõik eales Eesti aladel eksisteerinud õigeusu kogudused. Ma ei mõista milleks meil on vaja eraldi loendit kogudustest, mis eksisteerisid aastal 1918. Seega soovitan kustutada. -- Toomas (arutelu) 9. detsember 2013, kell 21:42 (EET)Vasta

Idee on intrigeeriv aga geneoloogiast huvitatud isikuna, küsin järgmist: tekkivas ja kujunevas Eesti õigeusu koguduste loendis on märgitud vaid tänapäevased haldusjaotuslikud määratlused, mis ei vasta 19. ja 20. sajand Eestis kehtinutele, kuidas kergendada VÕKi kirikute ja koguduste leidmist endisaegsete haldusjaotuste alusel? Teadmised on veel lünklikud, kas VÕKi kirikud olid jaotatud analoogselt luteri usu kirikupiirkondadega kreis-kirikukihelkond, või oli aluseks muu riiklik jaotussüsteem?--NOSSER (arutelu) 9. detsember 2013, kell 22:01 (EET)Vasta
Nõus, et saaks esitada ka ajaloolise haldusjaotuse lõikes ja see võiks olla mõnele/paljudele abiks, aga siis peaks muutma artikli pealkirja ja mõtlema läbi, kuidas materjali esitada. VÕK enda struktuuris oli madalaim haldusüksus praostkond, ilmalikus haldusjaotuses määrati kiriku asukoht enamasti valla, mitte kihelkonna järgi. Kreiside / maakondade lõikes jaotus oli olemas ja võimalik, aga tavaliselt (mitte alati) kattusid praostkonna piirid kreisi piiridega, mistõttu kiriklikus dokumentatsioonis on kreisipõhist jaotust kasutatud harva. -- Toomas (arutelu) 9. detsember 2013, kell 22:11 (EET)Vasta
Otsisin võimalikke variante ning artiklis -Usuvahetusliikumine toodud andmetel on samuti mainitud, et 1866. aastal asutati piiskopkonnas Tallinna vikaarpiiskopkond, kas see on tõlkeviga või ...?--NOSSER (arutelu) 9. detsember 2013, kell 22:27 (EET)Vasta
See on keeruline lugu. Tallinna vikaarpiiskopi ametikoht on loodud mitmel korral. Esimest korda juba 1817 Peterburi metropoolia koosseisus. Uuesti 1866 Riia piiskopkonna koosseisus. Need olid valitseva piiskopi – vastavalt siis Peterburi või Riia – abipiiskopid, kellele ei allunud mingi eraldi piirkond või rühm kogudusi, vaid kes abistasid piiskoppi kogu piiskopkonna ulatuses. Vaid nende kateeder asus nimeliselt Tallinnas, kuigi nad isegi ei resideerinud seal. Reaalne Tallinna vikaarpiiskopkond kindlaks määratud geograafilise territooriumiga ja Tallinnas/Tartus resideeriva piiskopiga loodi (õigemini kujundati ümber) ikkagi alles 1917. -- Toomas (arutelu) 9. detsember 2013, kell 22:44 (EET)Vasta

Tegelikult võiks artiklis Eesti õigeusu koguduste loend säilitada praeguse alfabeetilise struktuuri, kuid tekitada korralikud tabelid, kus oleks kirjas vähemalt järgmised andmed: koguduse täielik kaasaegne nimi, paralleelsed ja ajaloolised nimed, eksisteerimise aastad, asukoht tänases haldusjaotuses ja kiriklikus struktuuris, asukoht Venemaa keisririigi aegses haldusjaotuses ja kiriklikus struktuuris. See on muidugi suur töö ja tekitab ka mitmeid küsimusi: kas ei peaks lisama ka EW ja nõukogudeaegset jaotust. Samas, kogu infot ühte loendisse kuidagi ei mahuta ... -- Toomas (arutelu) 10. detsember 2013, kell 13:04 (EET)Vasta

Väga tänuväärt töö loendis Eesti õigeusu koguduste loend, aga nõuab täpsemaid faktiteadmisi kogudusenimetustest ja tegevusaegadest. Kas on mingi kattesaadav allikas, mille abil saaks käe külge panna või avalikud andmed puuduvad?--NOSSER (arutelu) 11. detsember 2013, kell 21:59 (EET)Vasta
Kahjuks ei ole mingit ühte või paari raamatut või veebilehte, mille abil loend kokku panna. Lihtsamatel juhtudel leiab üht-teist veebist, koguduste ja kohalike omavalitsuste kodulehtedelt, keerulisematel juhtudel peab arhiiviallikates tuhnima ja alati ei leia ka sealt kindlaid vastuseid. Tegevuse alustamise kohta on enamasti arhiividokumentides info olemas, aga sulgemise ja tegevuse uuesti alustamise kohta on teave kohati lünklik. Kindlasti jääbki küsimärgiga asju üles, seda enam, et avalikes allikates räägitakse tavaliselt kirikutest, mitte kogudustest: kogudus ei vaja aga ilmtingimata eksisteerimiseks kirikut või võib kasutada oma eksistentsi kestel mitut eri kirikut. Vanemal ajal asutatud ja Venemaal asuvate kogudustega ongi nii, et seal pole näiteks ka arhiiviallikaid kuskilt võtta. Narvas oli kirikuid märksa enam kui kogudusi ja tagantjärele ei ole niisama lihtne kindlaks teha, millise juures oli kogudus, milline oli aga mõne teise koguduse abikirik. Jne. Muidugi võiks öelda, et selline mitte kõige lihtsamini leitav info Vikisse ei sobigi, aga digiteeritud arhiiviallikad on minu meelest avalikud allikad ja seetõttu taoline andmete kogumine Viki aluspõhimõtetega vastuolus ei ole. -- Toomas (arutelu) 11. detsember 2013, kell 22:18 (EET)Vasta
Mõningaid võib saada 40-ndate õigeusu kiriku kalendritest (mäletan 1948 aasta kalendrit), seal oli tegutsevate koguduste (ja seal aastal 1947 teeninud preestrite) nimekiri. Eriti palju see ei aita... Aga kas säärast materjali raamatukogudes (Rahvusraamatukogu, poolkinnine Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku raamatukogu) on? --Juhan121 (arutelu) 11. detsember 2013, kell 23:50 (EET)Vasta
Naase leheküljele "Vene Õigeusu Kiriku Tallinna vikaarpiiskopkonna praostkondade ja koguduste loend".