Arutelu:Valga Jaani kiriku orel

Siia ei viita midagi. Puudub lehekülg Valga Jaani kirik. Arvan, et see materjal siin peaks olema osa sellise nimega artiklist. Andres 21. juuli 2008, kell 19:54 (UTC)

Nõus. --Tiuks 21. juuli 2008, kell 20:00 (UTC)

Arvan, et paljud tähtsad orelid, eriti kui nende kohta on esitatud nii detailset informatsiooni, peaksid olema kirikuartiklist eraldi. Loomulikult tuleks kirikuartiklis orelit mainida. --Ken 12. august 2008, kell 18:27 (UTC)

Võib-olla küll, aga sellel orelil pole kindlat nime (varasem pealkiri oli "Valga orel") ja materjali pole nii palju, et see kirikuartiklisse ära ei mahu. Teisest küljest, kui eraldi artiklid teha, siis võiks need teha juba kõigi kirikute orelite kohta.

Üks probleem on selles, et ühe kiriku orel vahetatakse teatud aja tagant välja. Andres 12. august 2008, kell 21:49 (UTC)

las vahetavad. Antud juhul võiks võrdluseks tuua linna. Kuigi linn pidevalt muutub, vahepeal isegi põletatakse maani maha, aga nimi ikka säilib. Tallinn, Tartu jne olid, on ja jäävad. Nii ka kirik ja kiriku orel. Kui juba kirik kaob rahava mälust, siis ... võib joone alla tõmmata--Hendrix 14. august 2008, kell 16:24 (UTC)

Kahjuks enne restaureerimist aastatel 1998-2004 Valga Jaani kiriku orelist ei räägitud ega tuntud pea üldse. Tänu sellele kui Olev Kentsi Orelitöökoda hakkas seda pilli restaureerima tuli välja , et see on haruldaselt hästi säilinud orel. Ka Friedrich Ladegastist Eestis enne ei räägitud üldse pea midagi. Nüüd kui tänu Tallinna Orelifestivalile hakkasid esinemas käima organistid välismaalt, tuli samuti välja kui haruldaselt ilusa kõlaga see pill on. Valga oreli pole ringiehitatud, mis on paljude relitega juhtunud isegi Saksamaal. See et ühe kiriku orel välja vahetatakse, Eestis õnneks pole selliseid juhtumeid palju, mida ei saa näiteks Soome kohta öelda. --Jyriorel 14. august 2008, kell 15:38 (UTC) Veel üks asi. Valka asub Läti poolel. Kui ma enne kirjutasin "toodud Valkka" , vahest siinpool kandis nii öeldakse. Kas oleks õige panna siis juba "Valgasse". Jutt käib Valgast Eesti poolel, mitte Valkast Lätis.--Jyriorel 14. august 2008, kell 15:44 (UTC)

Pidasingi silmas eestipoolset Valgat, sest enne oli lätipoolne Valka. Valkka ei ole ka õige (kaashääliku ühend), kindlam on kirjutada sellisel juhul Valkasse. --Tiuks 14. august 2008, kell 17:36 (UTC)

Kirjutatakse "Valka". Et aga see on ka "Valka" lühike sisseütlev, siis on selguse huvides tõesti parem kirjutada "Valgasse" ja "Valkasse".

Orel vahetatakse välja harva, kuid oreli eluiga on üldjuhul siiski lühem kui kiriku oma. Seetõttu ei saa üldjuhul konkreetset orelit sellise kirjeldusega tähistada. Sellepärast on minu meelest parem eraldi artikleid kirikute orelite kohta mitte teha.

Linnal on nimi, aga orelil pole nime, vaid ainult kirjeldus. Ja kas näiteks Narva linn aastal 1909 ei olnud sama linn mis praegune Narva linn? Andres 14. august 2008, kell 17:39 (UTC)

kaldun arvama, et orelimeistril on küll iga oreli kohta oma nimi...--Hendrix 14. august 2008, kell 17:48 (UTC)

Võib-olla. Siin ei ole seda kasutatud. Andres 14. august 2008, kell 17:50 (UTC)

Orel kuulub kogudusele ja pilli nimetatakse koguduse, kiriku nime järgi, vahest ka orelimeistri nime järgi. Ongi selle pärast näiteks Valga Jaani kiriku orel või Tallinna Toomkiriku orel, Merseburgi Toomkiriku orel jne. Need orelid ei ole õnneks välja vahetatud. Oreli eluiga sageli ei ole lühem kiriku omast, vaid võrdne. Tavaliselt kiriku ehitusele järgnes kohe ka oreli ehitus. Oreli kui võib nii öelda "eluiga" võib lõppeda rüüstamisega või kiriku maha põlemisega. Aga muidugi teisalt vaadates Valga Jaani kirik on orelist vanem, sest kirik on ehitatud aastatel 1786-1816. Orel aga 1867. Kuid kuna Valga Jaani kiriku orel on kaitse all, tema eluiga lõppeks ainult koos kirikuga, ehk rüüstamisega või kiriku maha põlemisega. Loodan väga, et seda ei juhtu. Orelid võetakse põhjalikuma Muinsuskaitse alla. Seni oli imelikul kombel kaitse all ainilt oreli prospekt, ehk kapp, nüüdsest võetakse kogu orel, ehk ka seestpoolt koos mehaanikaga ja viledega. Oreleid nagu ka näiteks haruldaseid viiuleid eristatakse ikka meistri järgi. Näiteks Stradivari, Amati viiulid, Ladegasti orelid, Silbermanni orelid jne. --Jyriorel 15. august 2008, kell 07:03 (UTC)

---

unikaalne

Mis see täpselt tähendab? Andres 19. august 2008, kell 12:07 (UTC)

Unikaalne, ehk rariteet. Orelid on erineva ajaloolise ja muusikalise, kõlalise väärtusega. 1. Eestis ainus säilinud Ladegasti orel ja selle meistri oreleleid väga hinnatakse. (Muide Friedrich Ladegastist oli esimene avalik publikatsioon eesti keeles internetis ja see oli nüüd Vikipeedias.) 2. Ilusa kõlaga. 3. Originaal mitte ringiehitaud ja päris vana ikkagi 1867 aastal ehitatud. Eriti orelite juures hinnatakse kui hästi nad on säilinud ja millise meistri omad. Mida vähem on orelis ringiehitamist, ümber tegemist, seda väärtuslikum ta on. Kui ei usu, tule millalgi Valga kirikusse, kui aega ja võimalust leiad. Meil on kontserdid enamasti kevadel- suvel, sest talvel on kirik külm. Jumalateenistused on regulaarselt pühapäeviti kell 10.--Jyriorel 19. august 2008, kell 14:55 (UTC)

Alates teisest lõigust on tekst ainult pooleldi Valga Jaani kiriku oreli kohta. Kas vabrikutööna tehtud orelid on tänapäeval levinud? Mulle on jäänud mulje, et meil siin Eestimaal on kirikuorelid suuremas jaos kindlate käsitöömeistrite toodang ja ka parasjagu vanad (nagu siinne – kas siis mõnevõrra rohkem või vähem kui sada aastat). Eks nad kõik ole millegi poolest unikaalsed ja algupärased orelid tulevad ilmselt ka vabrikulindilt – seega unikaalne ei tundu hea käsitluslaad olevat. Oreli registritest võiks ehk praeguse asemel kokkuvõtvalt midagi aimekirjanduslikku olla, kuna toodud loetelu orelivõhikule midagi ei ütle. – Või see peaks piisavalt lihtsalt ja lühidalt esitatud olema, et sellest oleks võimalik artikli dispositsioon abil aru saada. Leian, et kärbituna võiks siinne tekst ka kirku artiklis olla.--22. aprill 2009, kell 0:23

Kuna materjali paistab jaguvat ja kirjutatav infot ka, siis võib jääda küll eraldi artikkel. Ja just seetõttu võib siin olla ka põhjalik käsitlus.--WooteleF 22. aprill 2009, kell 00:10 (UTC)

Mis puutb mõistet "unikaalne orel" veel niipalju, et jah Eestis on pea kõik kirikute orelid vanad, kuid mitte kõik vanad orelid pole oma olemuselt unikaalsed, sest kaugeltki mitte kõik pole ilusa kõlaga ja algsel kujul säilinud. Kõik ikkagi sõltub meistrist, orelitöökojast, kes ühte või teist orelt valmistasid. Nüüd mis on "vabrikutöö"? Alates 19.sajandi lõpust hakkas levima nö oreliehituses masstoodang, ehk oreliosi, vilesid hakati valmistama suurtes vabrikutes. Oreliehitajatel oli palju lihtsam tellida oreliosad, viled vabrikust ja seda tehakse ka tänapäeval. Schnitger, Silbermann, Ladegasti ja Cavailè-Coll tegid kõik ise omas töökojas (loomulikult neil oli ka töölisi, sest oreliehitaja näiteks ei pruukinud osata puusepatööd) ja selle pärast nende toodang ei olnud massiline,nagu hilisemates vabrikutes. Ühesõnaga oreliehitaja tegeles oma oreliga otsast lõpuni ja see asjaolu teeb ka nende meistrite orelid unikaalsteks. Nad ei suutnud valmistada palju oreleid, kuid nende valmistatud pillid on see eest väga toredad orelid. See on sama nagu Sradivari, Amati viiulid. --Jyriorel 23. aprill 2009, kell 21:35 (UTC)

Siiski oleks parem sellised sisutühje ning hinnangut sisaldavaid sõnu vältida. Nende kaotamine ei vähenda artikli kvaliteeti.--WooteleF 23. aprill 2009, kell 21:52 (UTC)

Mida sa mõtled "sisutühjade hinnangute all"? Valga orel kuulb 200 parima Euroopa oreli hulka. Terves Euroopas on oreleid tuhandeid. See ei ole ainult minu tühipaljas arvamus. Seda on öelnud pea kõik organistid, kes välismaalt Valga kirikus on esinenud. Kahju et pole veel ühtegi spetsialisti oreliehituses siin sõna võtnud. Aga huvitav oleks. Mina hindan oreleid organisti, muusiku vaatevinklist. Kuidas siis ühte väga head orelit võiks nimetada? Võib olla Vikipeedias tõesti sellistest hinnangutest, nagu "unikaallne" tuleb hoiduda? --Jyriorel 24. aprill 2009, kell 07:33 (UTC)

Me oleme püüdnud hinnangutest võimalikult palju hoiduda. Kui soovid lisada hinnangut siis näiteks tsitaadina (keegi on midag head öelnud). Peamiseks probleemiks on see, et sõnade "unikaalne", "eriline", "ainulaadne" jms. sisu on ebamäärane. Igaühe jaoks on neil sõnadel erinev tähendus ja varjund. Artikli Hammondi orel arutelus on juba tuline vaidlus sel teemal olnud.--WooteleF 24. aprill 2009, kell 08:49 (UTC)

Hinnangud on orienteerumiseks olulised, aga neid ei tohi anda Vikipeedia nimel. Andres 24. aprill 2009, kell 15:25 (UTC)