Arutelu:Väljamõeldis
Sõnaraamatute järgi "fiktsioon" eesti keeles tegevus ei tähenda. Andres 31. august 2006, kell 13:01 (UTC)
Aga nt Sutrop eksperimentaalselt kasutab, kuigi räägib selle asemel pigem fiktsionaalsest narratiivist. Minu meelest sisaldab väide "see on fiktsioon" ka viidet selle saamisele ega piirdu petlikkuse iseloomule osutamisega. Fiktsioone tehakse, ilma tegijata neid poleks. Tunnetuslik eksimus ei saa olla fiktsioon -- isegi eesti keeles mitte. --Kamma 31. august 2006, kell 13:25 (UTC)
- Jah, seda muidugi. Arvan, et tulekski nii öelda, et Sutrop on seda sõna ka tegevuse tähenduses kasutanud. Andres 31. august 2006, kell 13:43 (UTC)
- Sutrop ütleb: "Kirjutades fiktsionaalset narratiivi, ei väljenda autor oma usku, vaid kujutlust. Fiktsioon on autori kujutlusakti väljendus." (lk 303) Ma ei oska seda artiklisse paigutada. Igatahes veenab ta, et fiktsioon on seotud kujutlemise tegevusega (kujutlusaktiga) ja selle väljendamisega (või: väljendumisega, peegeldumisega??). Usu all peab silmas ilmselt midagi inglise belief-i lähedast, st arvamist tegelikkusest. --Kamma 31. august 2006, kell 13:54 (UTC)
- Mina ei loe sellest tsitaadist välja, et fiktsiooni (või ka fiktsionaalse narratiivi) all oleks mõeldud tegevust. Tegevused on siin kirjutamine ja kujutlemine. Andres 31. august 2006, kell 13:58 (UTC)
- Akt kui selline, olgu siis kirjutamine, kujutlemine või midagi muud, on tegevus. Fiktsioon on Sutropi järgi just ja ainult tegevuse väljendus, st on tegevusest tingitud või selle funktsioon ega ole ilma selleta mõeldav. Kui fiktsioon on kujutlemise akti väljendus, siis eeldab fiktsioon kujutlemise akti, kas pole? Seega on kujutlemine kui tegevus fiktsiooni tarvilik tingimus. Sutrop osutab ka fiktsiooni tähendustele nt saksa ja inglise keeles, kus see tähendab muuseas väljamõeldiste loomise diskursust (ingl fiction on romaanikirjutamine, fiction on genre), st teatud normipärast ja traditsioonilist tegevust. --Kamma 31. august 2006, kell 21:52 (UTC)
- Üks asi on öelda, et fiktsioon on tegevuse väljendus, teine asi on öelda, et fiktsioon on tegevus. Ma ei vaidle selle vastu, et fiktsioon eeldab tegevust. Jutt on sellest, et fiktsioon ei tähenda eesti keeles tegevust (vähemalt sõnaraamatute järgi mitte) ning toodud tsitaadist ja refereeringust ei ilmne ka, et Sutrop seda sõna mingi tegevuse tähenduses kasutaks. Andres 31. august 2006, kell 23:40 (UTC)
- Sul võib õigus olla. Püüan parandada. --Kamma 1. september 2006, kell 08:50 (UTC)
- Praeguse sõnastuse vastu mul pole midagi. Andres 1. september 2006, kell 08:54 (UTC)
- Siiski, see on läbi mõtlemata. Praegu tuleb välja nii:
tegevust, mis võib teatud tingimustes osutuda ligikaudu võrdväärseks tegelikkusega (nt kunst, kirjandus, valeraha tegemine).
- võrdväärne tegelikkusega on ju tegevuse saadus, mitte tegevus, eks ole? Andres 2. september 2006, kell 01:00 (UTC)
Midagi siia juurde. Fiktsioon = teadvalt väär idee (selline idee võib olla kasulik ja omane kogu mõtlemisele). Vrd. näiteks ka: H.Vaihinger. --Niki 16. veebruar 2012, kell 15:26 (EET)
Minu meelest valeraha hästi ei sobi siia. Andres (arutelu) 26. august 2014, kell 15:20 (EEST)
mis võivad teatud tingimustes osutuda ligikaudu võrdväärseks tegelikkusega (nt kunst, kirjandus, valeraha tegemine).
- Jätsin selle praegu välja, sest see on liiga ebamäärane.
- "Fiktiivne" on minu meelest midagi muud.
- Definitsioon on minu meelest ebapiisav, sest mitte igasugune väär ettekujutuse saadus ei ole fiktsioon. Andres (arutelu) 26. august 2014, kell 15:32 (EEST)
Kas fiktsioon võiks juhtumisi "tõeks osutuda"? Arvan, et kui see ka nii oleks, jääks fiktsioon ikkagi fiktsiooniks. Andres (arutelu) 26. august 2014, kell 16:07 (EEST)
Mis vahe on väljamõeldisel ja väljamõeldud entiteedil? --Andrus Kallastu (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 01:42 (EEST)
- Ma arvan, et väljamõeldud entiteedid figureerivad väljamõeldises. Aga pole selge, kas väljamõeldist saab nii mõista, et see ise poleks entiteet. Andres (arutelu) 6. oktoober 2016, kell 14:38 (EEST)