Arutelu:Transformaator

Mõnede trafode südamikkude plekid on isoleeritud mitte oksiidiga vaid laki kihiga. Olen näinud isegi õhukese paberiga isoleeritud plekke. Tõsi, ainult ühe korra. Oli toodetud sakslaste poolt vist sõja ajal. Kuna pöörisvoolude pinge on väga väike, siis piisab väga õhukesest lakikihist ja takistuse suurenemisest. Mats

Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 7. aprill 2007, kell 20:00 (UTC)

Matsile. Oled kunagi proovinud tahvode plekki pakki takistust oommeetriga mõõta, kui katelakki pealt maha võttad (vanematel lak puudub). Kui ei siis proovi. Lakki vannist on uuema aja südamikud läbi käinud ainult niiskuskaitseks ja magnetismist tuleneva vibratsiooni (urina) ja sellest tulenevate probleemide vähendamiseks. Kuidas seletad lintsüdamiku puhul isolatsiooni takistuse võimalikust, kui kogu südamik on kokku keritud ühest plekkiribast.Akra 8. aprill 2007, kell 16:03 (UTC)

Olen jõutrafosid ise kerinud ja arvutanud. Korra isegi ise lakiga isoleerinud, sest südamik läks kuumaks. Oli vene töö ja vabrikus ilmselt unustati. Vene ajal olid paljude trafode plekid isoleeritud mitte oksiidiga vaid lakiga. Laki vanni neid ilmselt ei olnud pistetud sest lahti tulid kergesti. . keritud toroidsüdamiku puhul arvestan seda, et pahad pöörisvoolud ei soovi minna pikki plekki vaid risti ja siis on lakk takistuseks ees. mats 9. aprill 2007, kell 12:18 (UTC)

Kas Vahelduvvoolu pinge asemel poleks parem kasutatda mõistet vahelduvpinge?Marting 16. märts 2008, kell 12:11 (UTC)

Puhtalt termini ja vikilinkide küsimus. Antud kontekstis ja lause mõistetavuse kohapelt ei pruugi see olla täpsem.Akra 16. märts 2008, kell 21:16 (UTC)

Nüüd sain pildi ette kust selline kasutus tuleb. Eestikeelses vikis esineb vahelduvvool, kui nähtus iseenesest, millel on nii vahelduvpinge kui voolu omadused ja parameetrid, mille hulka kuuluvad pinge ja voolutugevus. Kui õige lööks pinge ja voolu mõiste lahku?

Tee ettepanekud kuidas neid nimetatda. Vahelduvpinge näiteks ei sobi seepärast et vikis ei käsitleta ainult elektri teemat. On näiteks ka tugevusõpetus, kus on tegemist pingetega ja ka vaheluvpingetega. Seepärast ka sõna vool seal, kus elektrikud seda igapäevaselt tavaliselt ei kasuta. Seega terminid peavad olema eristatavad teistest samanimeliste asjade, nähtuste terminitest.Akra 16. märts 2008, kell 22:39 (UTC)

Mõiste vahelduvpinge on täiesti omal kohal kui seda kasutatakse elektrialases artiklis ja viitega artiklile, mis asja lahti seletab. Elektrialaseid termineid seletavate artiklite pealkirja võiks lihtsalt lisada sulgudes elekter, elektrotehnika, vms. Sarnane lahendus on ju paljude artiklite juures kasutusel.

voolu mõiste kasutamine elektrienergia üldisel kirjeldamisel viib selleni, et "noor lugeja" viiagkse valele ateele enne kui ta pingel ja voolul kui füüsikalistel nähtustel vahet hakkab tegema. Marting 19. märts 2008, kell 16:09 (UTC)

Äkki viitad mõnele targale raamatule, mis sõna nagu Vahelduvpinge kasutab. Artiklis oli lihtsalt kõrvuti satttunud vahelduvoolu pinget ja voolutugevust muutsin sõnade järjekorda. Jutt ei olnud vahelduvvoolupingest nagu aru said. Akra 19. märts 2008, kell 19:51 (UTC)

Väga hea raamat om saksakeelne Handbuch für Elektronik und Elektrotechnik. Üldjuhul kirjeldatakse trafot siiski kui vahelduvpinge muundamise seadet ja sellest piisaks ka antud artiklis e. t- on seade mida kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks. See, et pinget muundades muutub ka max koormusvool on vaid kaasnev nähtus. Marting 19. märts 2008, kell 23:07 (UTC)

Unustad ära spetsiaalsed voolutrafod. Kuna meie artikel on üldse trafosdest siis kajastab nii pingetrafosid kui jõutrafosid kui ka voolutrafosid. Tean seda raamatut. See on rohkem elektroonikute jaoks ja käsitleb jõuahelaid suhteliselt pealiskaudselt. Pole ka selle raamatu eesmärk. Akra 20. märts 2008, kell 08:30 (UTC)

Sõna "vahelduvpinge" kasutatakse erialakirjanduses küll. Leian, et selguse huvides võiks vahelduvpinge kohta olla ka eraldi artikkel, kuigi seda võib käsitleda vahelduvvoolu kui nähtuse aspektina (füüsikaline suurus on ju voolutugevus ehk elektrivoolu tugevus, mitte vool; vahelduvvool aga on nähtus, mida saab iseloomustada erinevate füüsikaliste suurustega). Ja seal, kus on jutt spetsiifiliselt pinge võnkumisest, tuleks sõna "vahelduvpinge" selguse huvides ka kasutada. Väljend "vahelduvvoolu pinge" on minu arusaamise järgi vähemalt kahemõtteline, sest ta tähistab tavaliselt vahelduvpinge efektiivväärtust. Mis puutub tugevusõpetusse, siis isegi kui seal niisugust sõna kasutatakse, tuleb minu meelest kindlasti eelis anda elektrotehnika mõistele. Sõna "vool" lisamine teeb ikkagi asja segasemaks. Andres 20. märts 2008, kell 03:26 (UTC)

Nii vahelduvpinge kui alalispinge kohta on vaja teha artiklid igal juhul. vahelduvvoolu pinge, alalisvoolu pinge ei ole kahemõtteline vaid täpne väljend, mis räägib voolu nimest (millise vooluga on tegemist) ja sellega kaasnevast pingest.

pinget muundades muutub ka max koormusvool on vaid kaasnev nähtus selle "kaasneva nähtuse" pärast käibgi trafode arvutuse juures üks hirmus tants ja trall ja lõppuks on trafod majade suurused. Pinge muutub ainulte primaar ja sekundaarmähise keerdude arvu suhte muutmisegaja trahvo saab teha väga pisikese, aga vool? Akra 20. märts 2008, kell 08:43 (UTC)

Südamik on kokku pandud õhukestest teraslehtedest, mis pöörisvoolude tõttu tekkivate kadude vähendamiseks on kaetud oksiidikihiga.

Südamik on juba tehtud teraslehtedest selleks, et vähendada pöörisvoole. Seega oleks õigem sõnastus:

Südamik on pöörisvoolude tõttu tekkivate kadude vähendamiseks kokku pandud õhukestest, oksiidikihiga kaetud teraslehtedest.

Erki

Retsensioon

1. Pilte on piisavalt. Kõikidel piltidel võiks kirjeldus olla. Teema on piisavalt pikk.
2. Viitamine tundub korras olevat.
3. Trükivigasid on, õigekirjas on vead, lauseehitused on kohmakad.

Soovitan jutu Wordi kopeerida, siis saab trükivead lihtsalt parandada. Samuti võiks mõni tuttav teksti läbi lugeda, kuna lauseehitus on kohmakas.

Mõned näited:

…muuta vahelduvvoolu tugevust (vooltutugevust- trükiviga).

“elektroenergia ->“elektrienergia”

Otsekohaselt ühendatud? – kas mõtled “otstest ühendatud”?

“Selle tõttu” asemel “mistõttu” (mistõttu kõlab seal lauses paremini)

Mille primaar- ja sekundaarmähis on teineteise suhtes isoleeritud.”

“pingetRafo”- tekstis on trükiviga

“Kuni kümnendik mikrosekundit.” (kõlab paremini)

“head südamiku materjal” (kõlab paremini)

Südamik on pöörisvoolude tõttu tekkivate kadude vähendamiseks kokku pandud õhukestest!,! oksiidikihiga kaetud või lakiga

isoleeritud teraslehtedest. (Koma pole tarvis)

Lisaks südamikud jagunevad-> lisaks jagunevad südamikud (sõnade järjekord)

mis ühekordselt ümbritseb-> ümbritsevad

mis moodustab elektriahelat-> elektriahela (t’d pole tarvis)

teiseks ta tagab füüsilist kaitset -> tagab ta füüsilise kaitse

temast pumbatakse kogu õhku välja-> pumbatakse temast kogu õhk välja

dielektrilist isolatsiooni tugevust-> dielektrilise isolatsiooni tugevust

siis voog on võrdeline magnetväljaga B-> siis on… (sõnade järjekord)

Kui me jagame U2 U1'ga, siis saame järgmine suhe->… järgmise suhte

puuduvad energiakaod mähise soojenemiseks-> soojenemisel

Sellel juhul sissetulenev energia-> sissetulev

Kui me ühendame kokku seda võrrandit-> kui ühendame selle võrrandi…

tingimustel vool sekundaarmähises on võrdne-> tingimustel on vool sekundaarmähises…

Tühijooksukatsel mõõteristade abil määratakse trafo kasutegurit ja energiakaodude võimsust südamikus-> tühijooksukatsel määratakse mõõteriistade abil trafo kasutegur ja energiakadude võimsus südamikus.

sisemise pingelangu-> sisemist pingelangust

teine kohustuslikutest kontrollkatsetest, mida tehakse tehases.-> teine kohustuslikest kontrollkatsetest, mis tehases tehakse.

Mähiseskaod määratakse-> mähise kaod/ mähiskaod

4) Ülesehitus sarnaneb heale tavale ning siselinke on samuti piisavalt. --MerilinV 10. november 2011, kell 22:59 (EET)

---

• transformare ('muundama')
• võimsus võib ulatuda murdosast voltamprist kuni gigavoltamprini ja pinge kuni sadade kilovoltideni
• mõttekriipsud, kus vaja (võta redigeerimiskasti alt); kõige pikemat kriipsu (siin artiklis palju) me tegelikult ei kasutagi
• sõna "ehk" ees pole vaja koma, samuti pole üldjuhul vaja koma "või" ees
• ühele sisend- ja ühele väljundpingele
• Selline õlivannis trafo on kujutatud pildil. millisel pildil?
• Lauses "Enne paagi õliga..." on esimene koma liigne
• w1 ja w2 on vastavalt keerdude arvud mähistes. valemis on I, mitte w
• Trafos, milles on monoliitterassüdamik, on energiakaod
• monoliitsüdamikke ei kasutata
• Südamiku energiakadude alandamiseks võib ta olla
• seda õigesti töödelda
• mis avaldub, nagu oleks
• selletõttu → seetõttu või selle tõttu
• Eriti oluliste seadmete jaoks kasutatakse trafosid
• Tihti kasutatakse trafosid
• elektrienergia edasikandmiseks pika maa taha on tulus kasutada suurt pinget ja väikest voolutugevust
• massi vähendamiseks ei ole aga suured pinged soovitatavad
• tulus kasutada trafosid ... elektrijaamades ... tarbija jaoks vastuvõetava
• kineskoopteleris saadakse trafode abil

Palu mõne sõbra abi, kes oskab eesti keelt emakeelena, ja paranda edasi ise. Ja ka näpuvead terves artiklis. Adeliine 26. november 2011, kell 23:54 (EET)

---

• Seadmed, mis vajavad mitme erineva suurusega pingeid, sisaldavad mitme sekundaarmähisega trafosid
• Näiteks kineskoopteleris
• näiteks personaalarvuti toiteplokkides) kasutatakse laialdaselt
• Võrgust tulev vahelduvpinge alaldatakse impulsstoiteplokkides ning seejärel muundatakse invertori abil kõrgsagedusimpulssideks.
• järgmisest lausest ei saa aru
• jne. Adeliine 3. detsember 2011, kell 17:30 (EET)

---

• Faraday seadus võik olla lingitud {{Vaata|Faraday seadus}} malli abil.
• Tõsta ettepoole Trafo tööpõhimõtteid ja ehitust kirjeldavad lõigud ja eri liiki trafode nimekiri lõpu poole.
• Lõikudes " Transformaatorite liigid ja "teised trafode kasutusviisid" on palju kattuvust. Äkki saab need ühendada?
• Lõigus "Transformaatorite liigid" on definitsioonid antud viisil ..ehk säästetrafod – transformaatori võiks olla ..ehk säästetrafod on transformaatori
• ...laiali kasutatakse kõrgsagedusimpulsstrafosid.. ehk hoopis "..kasutatakse laialdaselt.." ?

--Kyng 4. detsember 2011, kell 11:08 (EET)

---

Lauses "Toitetrafol, mis on ette nähtud..." on komad puudu. Adeliine 13. detsember 2011, kell 14:12 (EET)

---

Kas midagi on välja võetud sellepärast, et see on liiga spetsiifiline? Kas see on mujal olemas? Kus see lineaartrafo diferentsiaalvõrrandite süsteem nüüd on?

Minu meelest peaks ikkagi ka olema mingi ülevaade trafode liikidest, mitte ainult "vaata ka". Andres (arutelu) 12. märts 2014, kell 09:06 (EET)

Arvan, et selle pärast ei tohiks midagi välja võtta, et on liiga spetsiifiline. Võiks pigem veel juurde kirjutada --Epp 12. märts 2014, kell 10:14 (EET)

Arvan ikka, et sisu tuleb tagasi panna. Nüüd on keeruline võrrelda, mis siit välja võeti ja mis juurde pandi. Kui seda asjatundja ei tee, siis võiks vana taastada. --Epp 6. aprill 2014, kell 09:05 (EEST)

Ülekandesuhte määratlus on kohe artikli alguses antud. Tegemist pole teoreemiga, mis vajaks tõestamist ning koguni kõrgema matemaatika vahenditega (samamoodi nagu seda pole vaja nt hammasülekande ülekandesuhte jaoks, mis on hammaste arvude suhe). Trafode liigitus kasutusotstarbe järgi peaks selguma jaotises Kasutamine ja viidatavate artiklite niigi napi sisu veelkordeks esitamiseks ei näi vajadust olevat. ‒ LAviki (arutelu) 15. aprill 2014, kell 14:10 (EEST)