Arutelu:Teadusulme

Sellel leheküljel pole arutelusid.

Selle peale, et fantasy on sci-fi alaliik, ise juba tõesti ei tuleks... Priitp 10:35, 6 Apr 2005 (UTC)

Vastupidi ikka :)--Tvali 10:55, 6 Apr 2005 (UTC)
Et siis SF on fantasy alaliik? Kust kohast selline liigitus pärineb? Priitp 11:51, 6 Apr 2005 (UTC)

Mulle tundub, et science fiction (sci-fi) on eesti keeles lihtsalt ulme(kirjandus).

Nojah, kuidas neid sõnu maakeelde ümber panna. Kui SF tõlkida ulmeks, siis peab fantasy jaoks ilmselt mingi muu sõna välja vaatama, on ju tegemist küllaltki eriilmeliste asjadega. Vanasti kasutati SFi vastena teaduslikku fantastikat, ehk võiks seda teha ka tänapäeval. Priitp 11:46, 6 Apr 2005 (UTC)
Kui ulme = fantasy & fantasy=fantastika & science fiction = teaduslik fantastika, siis on ju õige, et sci-fi = teaduslik ulme?--Tvali 14:16, 6 Apr 2005 (UTC)

Tundub, et olen ajast maha jäänud, sest nii 'teaduslik ulme' kui 'teadusulme' on mulle üsna võõrastavad. See selleks. "Teaduslikuks fantastikaks" nimetati toda asja, mida mina ulmeks olen pidanud minu teada Nõukogude võimu tingimusis sel põhjusel, et taoline epiteet andis ideoloogiliselt kahtlasele fantastikale justkui eluõiguse. --Ker 14:48, 6 Apr 2005 (UTC)

Sci-fi traditsiooniline vaste eesti keeles on "teaduslik fantastika". Varem kasutati väljendeid "teaduslik fantastika" ja "ulme(kirjandus)" sünonüümidena, sest viimane väljend mõeldi välja esimese asendamiseks. Praegu hõlmab ulme mõiste ka teisi žanre. Seetõttu peaks minu meelest artikli pealkiri olema ikkagi "teaduslik fantastika", sest selle all osatakse seda otsima. Väljendid "teaduslik ulme" ja "teadusulme" on küll välja pakutud, kuid nad ei ole üldist tunnustust leidnud. Andres 18:44, 6 Apr 2005 (UTC)
Artiklis Ulmekirjandus on need asjad ära seletatud. Andres 18:53, 6 Apr 2005 (UTC)

Natuke mõtteid:

Teadusulme on ulme, mis räägib mõnest mõne (tavaliselt kummutamata) hüpoteesi või teooria põhjal tehtud teadussaavutusest või maailmast, kus selliseid on palju. --Tvali 18:58, 7 Apr 2005 (UTC)

Kui teadusulme käsitleb ühiskonda, siis on tegevus tulevikus -- seda seetõttu, et kui mõni kõrgtehnoloogiline ühiskond oleks eksisteerinud minevikus, oleks sellest tõenäoliselt jälgi ja seetõttu ei oleks tegemist teadusulmega (tekst oleks autori kaasaegse teaduse arvates ilmselgelt vale). Kui on tegemist üksiku ulmetehnoloogilise seadmega, siis võib teadusulme tegevus olla ka olevikus või minevikus -- näiteks ei ole võimalik ümber lükata väidet, et kellelgi võis juba 300 aastat tagasi olla mõni üksik seade, mille avastamisaega peetakse hilisemaks (üksikutest seadmetest on ulmekirjanikke huvitanud peamiselt ajamasinad, superrelvad ja igiliikurid). --Tvali 18:58, 7 Apr 2005 (UTC)

Ulmeteosed, mis räägivad tulevikuühiskondadest, on tavaliselt koostatud järgmiselt:

  • Välja mõeldud tehnoloogiline keskkond, mis on kaasaegse loomulik või võimalik edasiarendus
    • Võetud teaduse hetkeseis ja poolikud avastused (näiteks kontrollitakse praegu stringiteooriat -- seega võib kirjutada ulmeka, mis räägib ühiskonnast, kus kõik asjad, mida stringiteooria puhul teha saaks, oleks olemas; samuti võib käsitleda ühiskonda, kus kloonimine on igapäev, sest kaasaegsed teadlased peavad tõenäoliseks, et korralikult kloonida on lähitulevikus või vähemalt tulevikus võimalik).
    • Võetud üksikute seadmete võimalikud arengud läbi -- näiteks teame umbes, kui mitu korda kiireneb arvutiprotsessor aastas, seega võib mingi arvu öelda, kui kiire see võiks olla 50 aasta pärast (paljud ulmekirjanikud on ka mõne ala eriteadlased, kes omavad üsna suurt kogust informatsiooni selle kohta, kuidas asjad minna võivad).
    • Võetud asjad, mis hetkel on küll olemas, aga kättesaamatud, ja eeldatud, et nende hind langeb ja kättesaadavus tõuseb -- näiteks tuleks teaduslikuks ulmeks pidada raamatut, kus ei ole ühtegi olematut seadet, aga näiteks sõjaväelennukite võimsusega lennukid on üksikisikutele kättesaadavad, samuti uusimad superarvutid (siin tekiks küll küsimus, kust kogu see ehitusmaterjal võtta).
  • Paigutatud kogu see komplekt tulevikku ja leitud
    • Kuidas vastav tehnoloogia mõjutab inimeste igapäevaelu?
    • Millised on sellega seotud ohud ja võimalused nende ära hoidmiseks (selle põhjal koostatakse vastava ulmeühiskonna seadusandlus)?
    • Millisteks muutuvad inimesed, kellele selline tehnika on kättesaadav?

--Tvali 18:58, 7 Apr 2005 (UTC)

Teaduslikku ulmekirjandust on kolme liiki -- üks proovib lihtsalt tehnikavõimalusi tutvustada; teine proovib näidata kindlat, autori arvates vastuvõetavat, arengusuunda; kolmas proovib näidata arengusuunda, mis sisaldab riske, mida on raske märgata (ja mis on näiteks teose avaldamise hetkel põhjendamatult populaarne). --Tvali 18:58, 7 Apr 2005 (UTC)

Äkki midagi sellist:

Teaduslik ulme on ulme, mille võimalikkust autori kaasaegne teadus ei välista ja mis käsitleb olukordi, mis on autori kaasajal sündmuste hüpoteetilise toimumise ajal ja -kohas usutavad, ehkki mitte kindlad, teadusliku mõtteviisi esindaja jaoks. Nagu ajalugu saab panna kokku ainult umbkaudset, mitte päris täpset ja terviklikku, pilti minevikust, saab teaduslik ulme panna kokku samasugust tulevikust, miljoni valgusaasta kauguselt või muidu ligipääsmatust ajast-kohast. --Tvali 19:03, 7 Apr 2005 (UTC)

PS. Ajalugu ei ole igas mõttes teadus ...see on paljude jaoks küsitav, kas sotsiaalteadused oma praegusel kujul (ilma täpsete mõõtmiste- ja üheseltmõistetavate valemiteta) on teadused. Ometigi võib teaduslik fantastika näiteks kokku panna mineviku teaduslikel alustel -- näiteks dinosauruse luude põhjal teha jutustuse maailmast kaua aega tagasi. Samas, kui keegi näiteks arvab, et äkki oli x riigi üleeelmine president armusuhtes y riigi peaministriga, siis võib kõik olla teaduslikult väga võimalik, aga kuna tegemist ei ole kindlatest teaduslikest teooriatest lähtuva järelduskäiguga ega teaduse juba poolmüstilistel (müstiline=tundmatu/ebakindel siin) piirimaadel rändamisega, siis ei loeta seda siiski teaduslikuks ulmeteoseks. Üldiselt siiski teadusulme kasutab ka sotsiaalteadusi, sest on vaja tulevikku paigutada ka ühiskond. --Tvali 19:11, 7 Apr 2005 (UTC)

Elementaarsed nõuded teadusulme autorile (nendest edasi on umbes samad nõuded, mis igale kirjanikule, pluss palju asju, mis lihtsalt kõvasti kasuks tulevad):

  • Võime umbkaudselt ennustada teaduse arengut vähemalt osadel aladel ja mingil määral ka üldiselt
  • Võime umbkaudselt ennustada inimeste muutumist teatavate saavutuste keskel
  • Võime kujutleda ette suhteliselt mahukat teistsugust reaalsust
  • Võime kogu selles üldpildis ühe või mitme konkreetse tegevusliini loomist, mis kõigega kokku sobib ja selles teistsuguses ühiskonnas-reaalsuses loomulik ja igapäevane või vähemalt võimalik tundub.

--Tvali 19:15, 7 Apr 2005 (UTC)

Teadusulme ei saa olla 100% ennustus samal põhjusel, miks muugi -- esiteks isegi kui autor arvutab kõik väga täpselt välja, siis juba tema enda teos mõjutab asjade kulgu; teiseks ei saa teadus kunagi teada oma homset punkti (kuhni tsitaat vist muuhulgas) -- sest ta ongi sinna jõudnud, kui ta seda juba teab. --Tvali 19:15, 7 Apr 2005 (UTC)


Sageli ei tulda selle peale, et ka humanitaarteadused võivad olla teadusulme aineseks.

Kuna bioloogia on teadus, siis võib siia liigitada teosed kokkupuutest senitundmatute eluvormidega.

Kuna psühholoogia on teadus, siis võib siia liigitada teosed, milles kujutatakse inimesi olukordades, mida tegelikkuses ei esine, näiteks film sellest, kuidas Kuuba raketikriisist alates tuumavarjendis elanud perekond tuleb sealt välja.

Kuna ajalugu on teadus, siis võib siia liigitada teosed, milles ajalugu on kulgenud teistmoodi kui ta tegelikult läks. Siis kuuluvad mõtisklused, mis oleks saanud, kui Hitler/ Napoleon/ Aleksander Suur oleks oma ideed lõpule viinud, kui Kolumbus ei oleks avastanud Ameerikat, kui lord Byronist oleks saanud Kreeka kuningas vms. Seda žanri nimetatakse alternatiivajalooks.

Ma ei ole sellega üldse nõus. Definitsioonis on ju öeldud, et maailm on teistsugune teaduse arengu tõttu. Kui keegi puutub kokku uute eluvormidega, siis need eluvormid ei pruugi ju olla tekkinud bioloogia arengu tõttu (ja bioloogia ei ole kindlasti mitte humanitaarteadus!). Tuumavarjendi näitel ei ole psühholoogia arenguga küll midagi tegemist. Kui ajalugu kulgeb teistmoodi, siis see ei pruugi ju olla ajalooteaduse teene!
Seega pole üldse veenvalt põhjendatud näiteks alternatiivajaloo kuulumine teadusulme alla. Andres 09:07, 16 mai 2005 (UTC)
Tänan. Definitsioon on tõesti vigane. Ma mõtlen, kuidas parandada. Ja loomulikult pole bioloogia humanitaarteadus. Taivo 11:53, 16 mai 2005 (UTC)
Parandasin sõnastust. Kas võib vaidlustuse maha võtta? Taivo 1. jaanuar 2006, kell 15.32 (UTC)
Ei või.

Nii nagu kõik ulmeteosed, käsitleb ka teadusulme maailma sellisena, nagu see tegelikkuses ei ole. Erinevalt imeulmest püütakse neid erinevusi selgitada kas teaduslikult või teaduse ja tehnika arenguga.

Ka see ulme määratlus on vaidlustatud. Andres 1. jaanuar 2006, kell 15.57 (UTC)
Selle määratluse vaidlustamise põhjused võiks välja tuua. Kas need on seotud maailma ja tegelikkuse mõistetega? --Kamma 31. august 2006, kell 13:02 (UTC)
Kui kirjeldatakse midagi faktivastast, mittetegelikku, siis ju kirjeldatakse maailma, mis on teistsugune kui tegelik maailm. Kui öeldakse, et maailma käsitatakse teistsugusena, siis minu meelest sellega ei ole muud lisatud, kui et meelega kirjeldatakse mittetegelikku maailma. Võib-olla peetakse silmas, et erinevus peab olema süsteemne. Aga iga mõeldav erinevus on mingilgi määral süsteemne. Seetõttu on jutt sisuliselt fiktsioonist. Ja see ei ole ju omane ainult ulmele. Andres 31. august 2006, kell 13:14 (UTC)

Teadusulmet võib edasi klassifitseerida, lähtudes sellest, millist teadusharu teos käsitleb. (Loomulikult käsitleb teadusulmeteos sageli mitut teadusharu.)

Teadusulmeteosed ei käsitle teadusharusid. Andres 1. jaanuar 2006, kell 15.57 (UTC)

Klassikaline teadusulme (hard sf) räägib reaalteadustest: avastustest ja leiutistest, mida ei ole veel tehtud, katsuvad neid teoreetiliselt põhjendada ja näidata, kuidas nad võiksid inimkonda mõjutada.

Vahel ei tulda selle peale, et ka muud teadused võivad olla teadusulme aineseks.

Kuna bioloogia on teadus, siis võib siia liigitada teosed kokkupuutest senitundmatute eluvormidega.

Kuna psühholoogia on teadus, siis võib siia liigitada teosed, milles kujutatakse inimesi olukordades, mida tegelikkuses ei esine, näiteks film sellest, kuidas Kuuba raketikriisist alates tuumavarjendis elanud perekond tuleb sealt välja.

Kuna ajalugu on teadus, siis võib siia liigitada teosed, milles ajalugu on kulgenud teistmoodi kui ta tegelikult läks. Siis kuuluvad mõtisklused, mis oleks saanud, kui Hitler/ Napoleon/ Aleksander Suur oleks oma ideed lõpule viinud, kui Kolumbus ei oleks avastanud Ameerikat, kui lord Byronist oleks saanud Kreeka kuningas vms. Seda žanri nimetatakse alternatiivajalooks.

Need arutlused on üleliigsed ja lähtuvad ekslikust eeldusest. Teadusulme seos teadusega on üldjuhul üsna tinglik. Andres 1. jaanuar 2006, kell 15.57 (UTC)

Minu arvates on artikli puuduseks väljamõeldud näited. Võiks pigem tuua välja elemente kuulsatest teostest ja siduda neid definitsioonide ja tunnustega. --193.40.5.245 31. august 2006, kell 13:31 (UTC)


Siin on tõesti originaaluurimuse elemente, ja põhiliselt need on ka vaidlustatud. Aga isegi kui siin oleks viited, ei saaks ikkagi lubada vastuolulisust ja ilmset paikapidamatust ning artikli ebakoherentsust. Äärmisel juhul saaks öelda, et see ja see autor on niisuguse definitsiooni pakkunud. Andres 31. august 2006, kell 13:46 (UTC)


Teadusulme võiks olla vasteks ingliskeelsele mõistele hard science fiction, millega tähistatakse ulme alamžanri, kus olulist osa mängivad teadus ja tehnoloogia.

Jätsin selle välja, sest see on kirjutaja seisukohavõtt.
Esimeses lauses seatakse praegune sõnakasutus kahtluse alla, kuid tundub, et see on nüüd üldlevinud. Andres 30. juuni 2007, kell 19:18 (UTC)

Miks ei ole tuntud autoritena välja toodud Jules Verne? Räägitakse, et tema alustaski 'teadusulmet'

Siit ju puudub teadusulme ajalugu üldse. Võid julgelt täiendada. Andres 23. jaanuar 2009, kell 22:15 (UTC)
Naase leheküljele "Teadusulme".