Arutelu:Teaduskirjanik

Sellel leheküljel pole arutelusid.

Minu meelest tuleks ikkagi eristada teaduskirjanikke ja teadusajakirjanikke. Näiteks Hawking ja Dawkins ei ole ju teadusajakirjanikud. Teaduskirjanik võib esitada oma originaalseid ideid teaduslikult mitteranges vormis (sest selles vormis neid esitada ei saagi).

Kui rääkida aimekirjandusest, siis see on minu meelest ikkagi teaduse tutvustamine enam-vähem üldarusaadaval moel. Sellepärast ma arvan, et Dawkins ei ole päris aimekirjanik, kuigi teda võib nimetada teaduskirjanikuks. Muide, ka Lennart Meri ("Hõbevalge", "Hõbevalgem") oli minu meelest teaduskirjanik. Andres 16. september 2008, kell 07:19 (UTC)

Olen täiesti päri. Järgmine samm oleks ilmselt jagada artikkel mitmeks. Kk 16. september 2008, kell 09:20 (UTC)
Jah. Me ei saa lähtuda inglise viki artiklist. Andres 16. september 2008, kell 09:30 (UTC)
Muidugi. Ent kuna siinöeldu ei ole vastuolus artiklis kirjutatuga, on toimetamismärge mu meelest eksitav. Seda artiklit tuleb lihtsalt arendada, nagu iga teist, ja eks tast saab mitu, kui materjali lisandub. Kk 16. september 2008, kell 09:45 (UTC)
Minu meelest on vastuolus. Artiklis on öeldud, et teaduskirjanik, aimekirjanik ja teadusajakirjanik on üks ja seesama. Artikli mitmeks jagamine on ju toimetamine. Andres 16. september 2008, kell 09:55 (UTC)
Ma pidasin silmas artikli asendamist mitme artikliga. Andres 16. september 2008, kell 09:56 (UTC)
Artiklis on ju ometi öeldud, et et neid vahel peetakse sünonüümideks, vahel aga eristatakse. Ei ole nii, et alati eristatakse. Kusjuures sünonüümidena käsitlemine on antud juhul samamoodi sisukas kui eristamine. Eriti Eesti oludes, kus kirjutajaid vähe ja kategooriad selgelt välja kujunemata. Kk 16. september 2008, kell 10:06 (UTC)
Ma võtsin toimetamismärke maha, aga arvan, et võiks esimeses lauses kirjutada "ehk" asemel "või", sest praegu ju esimene lause otseselt väidab, et tegu on sünonüümidega.
Minu meelest ei puutu Eesti olud asjasse, sest neid sõnu kasutatakse terve maailma kohta.
Minu arvates vajab nende sõnade tähendus ja võimalik sünonüümsus tõendamist. Olen küll kuulnud, et teadusealaseid esseesid on nimetatud populaarteaduslikuks kirjanduseks ning olen selle üle imestanud, sest populaarteaduslikuks kirjanduseks nimetati vanasti seda, mida praegu nimetatakse aimekirjanduseks. Igatahes ei saa vähemalt ENE 1. väljaandes antud definitsiooni järgi neid populaarteaduslikuks kirjanduseks pidada. Kas Sul on teatmeteoseid, kus nendest sõnadest või mõistetest on jutt? Aa, TEA entsüklopeedia ütleb aimekirjanduse kohta: "populaarteaduslik kirjandus, teaduslikke probleeme, avastusi, saavutusi ja ideid üldarusaadavalt ja huvitavalt esitav kirjandus". Kas võib mõista nii, et jutt on ka originaalsetest ideedest, mida ei saa teaduskirjanduses esitada? Minu meelest pigem mitte, sest siis nad pole teaduslikud. Tagapool on küll mainitud ka emotsionaalseid esseesid ning jääb selgusetuks, mida nende all on mõeldud. Kas ehk EKSS-ist saaks vaadata? Muidu oleme täbaras olukorras, sest pole millelegi toetuda. Andres 16. september 2008, kell 10:36 (UTC)

Kas tõesti teadusajakirjanik ja aimekirjanik erinevad selle poolest, et üks kirjutab varasematest, teine uuematest probleemidest? Andres 16. september 2008, kell 10:52 (UTC)

See tähelepanek pärineb inglise vikist - en:Popular science. Kk 16. september 2008, kell 11:01 (UTC)
Nojah, aga sealgi pole tõendust ega viidet. See võib tendentsina nii olla, aga näiteks Horisont on ju teadusajakirjanduse alla kuuluv ajakiri (või siis pole?) ning seal räägitakse nii uutest kui ka vanadest probleemidest. Ja kas näiteks Tiit Kändler kunagi vanadest probleemidest ei kirjuta?
Peale selle, teadusajakirjanduse piirid ja teadusajakirjaniku piirid on erinevad. Andres 16. september 2008, kell 11:16 (UTC)
Ma küll pole kuulnud, et Eestis oleks üldse sellist tegelast olemas nagu "teaduskirjanik". Sel juhul peaks meil olemas olema ka koht, kus näiteks see teadusajakirjanik kirjutaks. Päevalehtedes ilmuvad tõlkeartiklid igasugusest jamast, ei pretendeeri mingile teaduskirjandusele. On olemas teadlased, kes kirjutavad teadusartikelid, millel on kehtivad rahvusvahelised nõuded. Populaarteadus ei ole tegelikult teadus vaid kirjandus või ajakirjandus. Selle artikli järgi võiks teaduskirjanikuks ka ulmekirjaniku liigitada. See artikkel loob rohkem segadust kui midagi selgitab. --Oktav 16. september 2008, kell 11:14 (UTC)
Selle kriitikaga ma pole nõus. Sõna "teaduskirjanik" on tõesti haruldane, võib-olla ka mitte lõplikult juurdunud, ja neid on Eestis vähe; kaks on tekstis nimetatud. Ka teadusajakirjanikke on vähe, aga neid siiski on, näiteks Tiit Kändler Eesti Päevalehes, Horisondi ja Tarkade Klubi ajakirjanikud ning ka mõni raadio- või ka teleajakirjanik, kelle nimi mul praegu meelde ei tule.
Teaduskirjandus ja teaduskirjanik on erinevad asjad: teaduskirjanik ei kirjuta teaduskirjandust. Andres 16. september 2008, kell 11:22 (UTC)
: On huvitav, et teadusajakirjanikku Tiit Kändlerit nimetatakse eesti ajakirjanduses tihti teaduskirjanikuks. See on mu meelest üheks nende sünonüümsuse tõendiks. Teisalt, teaduskirjanik muidugi ei ole see, kes teaduskirjandust kirjutab - seda ka kuskil ei väideta. Kk 16. september 2008, kell 11:18 (UTC)
Kui tuua konkreetseid viiteid, siis saab seda tõendada. Andres 16. september 2008, kell 11:23 (UTC)
googeldades ühisotsinguga Kändler + teaduskirjanik on see kohe näha. Kk 16. september 2008, kell 11:30 (UTC)
Jah. Sellest otsingust jääb mul mulje, et ta ise nimetab end teaduskirjanikuks ja sellepärast teda nii nimetataksegi. Tähendab siis, tema mõistab seda sõna niimoodi. Paljud teised nimetavad teda teadusajakirjanikuks, mis selgub, kui otsida Kändler + teadusajakirjanik. Hea oleks vaadata, kuidas Kändler seda sõna teiste kohta kasutab, ja kuidas seda üldse kasutatakse. Google selleks hästi ei sobi, sest ta samastab teaduskirjaniku ja teaduskirjanduse! Andres 16. september 2008, kell 11:39 (UTC)

Arvan nüüd taipavat: Tiit Kändler kirjutab esseistlikku aimekirjandust. Tema artiklid on esseed, kus mainitakse mõnd teadusuudist. Aga teadusajakirjanik on minu meelest eeskätt see, kes teeb reportaaže ja intervjuusid või kirjutab kokku teadusuudiseid.

Minu meelest tuleks teha eraldi artiklid kõigi kolme kohta või vähemalt teadusajakirjanik eraldi panna. Andres 16. september 2008, kell 12:09 (UTC)

Mõistan. Kuid on ilmselt põhjusi, miks inglise viki paneb teaduskirjaniku (science writer - mis on kujunenud viimastel aastakümnetel väga kasutatavaks nimetuseks) ja teadusajakirjaniku (science journalist) kokku. Mu meelest on põhjus selles, et nad funktsionaalselt on üks ja seesama. Selles vallas kirjutajad on enamasti hea teadusliku haridusega ja interdistsiplinaarsete huvidega (küllalt sageli ka autodidaktid). Põhilises osas tuleb erinevus sellest, et teadusajakirjanikud saavad suure osa sissetulekust ajakirjatoimetustelt, teaduskirjanikud aga on küllalt tihti ühtlasi ülikoolide juures ametis (või siis sellest ametist lahkunud; vastavalt on neil ka suurem ambitsioon oma kirjutistega teaduslikult uut pakkuda); see ametisolek aga on ilmselt pealispindsem tahk ja seepärast ka poleks teaduskirjaniku ja teadusajakirjaniku eristamine kuigi sügav või oluline. Kk 16. september 2008, kell 12:43 (UTC)
Inglise viki artiklis en:Science journalist on küll mainitud sünonüümina väljendit science writer, kuid täiesti selgelt on seal juttu teadusajakirjanikest kui isikutest, kes ajakirjanduses vahendavad teadlaste kirjutatut ja öeldut. Teadusajakirjandusest on juttu artiklis en:Science journalism ja teiste vikide artiklites. Eraldi artikkel inglise vikis on en:Popular science. Neid asju ei panda ühte patta. Inglise viki artikli vaste peaks rääkima teadusajakirjanikust, mitte teaduskirjanikust.
Minu meelest ei tuleks lähtuda hinnangust, kui oluline on eristamine, vaid tõigast, et on olemas erinevad mõisted.
Siin on üks artikkel, kus Tiit Kändler kasutab mõlemat sõna ja teda ennast on tituleeritud teadustoimetajaks. Võiks ehk Tiit Kändlerilt küsida, kas ja kuidas ta nende sõnade tähendust eristab ning kas kuidas teised seda teevad.
Üheski inglise keele sõnaraamatus pole väljendeid science writer ja science journalist.
Võiks ehk ka Keelenõu poole pöörduda ning küsida, mida nemad nende sõnade tähendusest teavad. Andres 16. september 2008, kell 20:39 (UTC)

Henn Käämbret ja nähtavasti ka Harry Õiglast tuleks minu arvates nimetada aimekirjanikuks. Teaduskirjanikuks võib mingil määral nimetada Gustav Naani. Andres 16. september 2008, kell 21:17 (UTC)

Sellisel kujul on see artikkel üksjagu talumatu. Teadusajakirjanik on ajakirjanik. Ta teeb tööd mõne meediaväljaande heaks. Carl Sagan ja Stephen Hawking pole olnud ajakirjanikud. Nad on kirjutanud teadusest, kuid seda teadlasena. Nad on teaduskirjanikud, kes populariseerivad teadust. Suurem osa teadusajakirjanikest ei ole teadlased. Vähemalt enam mitte, sest teadlase ja täiskohaga ajakirjaniku tööd on päris raske ühitada. Siim 13. jaanuar 2009, kell 22:57 (UTC)

Tegin paar parandust. Kk 14. jaanuar 2009, kell 01:55 (UTC)
Minu meelest tuleb teadusajakirjaniku kohta kindlasti eraldi artikkel teha. Andres 14. jaanuar 2009, kell 08:55 (UTC)

David Attenborough on siiski loodus- ja teadusajakirjanik, kes on tuntud eeskätt BBC loodusfilmitegijana. Tema määratlemine eeskätt teaduskirjanikuks on eksitav. Kuriuss 17. mai 2019, kell 13:11 (EEST)

Naase leheküljele "Teaduskirjanik".