Arutelu:Survegrupp

Teen ettepaneku liita see artikkel artikliga Huvirühm ning käsitleda termineid 'huvirühm', 'huvigrupp', 'sidusrühm' ja 'survegrupp' sama mõiste tähenduses. Kati Varblase töös[1] lk 21 leidub järgmine tekst: "R. Edward Freeman, kes on sidusrühmade teooria autor, defineerib sidusrühma kui gruppi või indiviide, kes saavad mõjutada või on mõjutatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisest (Key 2001:320). Osborne ja Plastrik ütlevad veel, et sidusrühmad on indiviidid või grupid, kellel on huvi avaliku süsteemi või organisatsiooni tegevuse vastu (1998: 182). Seega sidusrühm on aktiivne ühendus, organisatsioon või võrgustik, kes on seotud ministeeriumi tegevusvaldkondadega ja püüab mõjutada seadusloome protsessi, et kaitsta enda huve. Sidusrühmad ehk – grupid on nii ühenduste katusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused kui ka avalik-õiguslikud asutused (näiteks Eesti Haigekassa, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Arstide Liit jne). Samuti võib sidusgruppe defineerida kui indiviidide gruppe, kellega organisatsioon suhtleb ja kes on vastastikku sõltuvad ning keda organisatsiooni otsused mõjutavad. Lagerspetz (2006: 7) on defineerinud huvigruppi sidusrühma sünonüümina. Sidusrühm, huvirühm ja survegrupp ongi sarnased terminid. Hagopian ütleb, et grupist saab huvigrupp siiski vaid sellisel juhul, kui ta kõnealust ühishoiakust lähtudes esitab nõudmisi või avaldab muul moel meelt. Mitte kõik grupis ei tee seda (1993: 297). Samas Palmaru näeb, et huvirühm ehk huvigrupp ehk survegrupp on ministeeriumi sidusrühm, keda iseloomustab ühine huvi, tegutsev organisatsioon, püüd mõjutada poliitilist võimu, kuid nad ei ole riigivõimu asutused ega ka parteid (2003:318). Ning Lagerspetz ütleb, et survegrupid on liikmete ühiste huvide (kas era- või avalike huvide) edendamiseks loodud ühendused, katusorganisatsioonid, liikumised või võrgustikud, mis püüavad avaldada avalikule võimule survet selleks, et mõjutada neid puudutavaid otsuseid (2006:16)."--Andrus Kallastu (arutelu) 22. detsember 2013, kell 01:29 (EET)

Huvigruppide erivormiks on survegrupid, mis tegutsevad huvigruppidest kitsamal sotsiaalsel või majanduslikul alusel ega oma selget organisatsioonilist vormi. [2] See ei takista muidugi liitmist. Huvigrupil pole ka interviki linke. --Tiia (arutelu) 22. detsember 2013, kell 01:44 (EET)